Võrkpallikoondise peatreener Enard on Vennos positiivselt üllatunud

Eesti koondise peatreener Cedric Enard. Foto: Madis Perli

Täna ja homme mängib Eesti meeste koondis oma esimesed mängud uue peatreeneri Cédric Énardi käe all. Soomes Salos kohtutakse kontrollmängudes võõrustajate koondisega.

Kui aeg-ajalt nimetatakse kontrollmängudeks ka suvalisi hooajasiseseid sõprusmänge, kus palju midagi kaalul pole, siis seekord on rõhk tõepoolest sõnal «kontroll». Kolmepäevase mängudeseeria esimesel kahel päeval panebki kumbki peatreener välja kaks erinevat esindust ning kummalgi päeval peetakse paralleelselt kaks mitteametlikku mängu. Reedel toimub plaanide kohaselt ametlik maavõistlusmäng.

Rahvuskoondis jõudis Helsinkist veidi enam kui 100 km eemal asuvasse Salosse teisipäeva pealelõunal. Samal õhtul tehti ka esimene pallitrenn. Eesti koondise peatreener Cedric Enard andis võrkpalliliidule ka intervjuu.

Cédric, kui palju tead Soome praegust koondist, millised on olnud varasemad kokkupuuted eestlaste põhjanaabritega?

Énard: Praegusest Soome koondisest ei tea ma eriti midagi. Soome peatreener rääkis mulle, et neil on laagris tervelt 22 meest ja tal oli umbes sama plaan, mis meil esimesel kolmel nädalal - kaasata võimalikult suur ring mängijaid, sh. palju noori, sest praegu on hea hetk uute mängijate kaasamiseks.

Arusaadavalt Soome noorematest mängijatest ma eriti midagi ei tea, aga praegu oleme ise ettevalmistuse sellises faasis, et ma keskendun rohkem oma meeskonna tegemistele kui vastaste analüüsile. Hetkel pole kõige olulisem vastaste mängujoonis vaid oma ülesannetele keskendumine. Teha õigesti neid asju, mida oleme treeninglaagri esimese kolme nädala jooksul harjutanud ja tahan nende kontrollkohtumistega seda kinnistada.

Praegu on olnud koondisemängudes paus ja uusi mänguvideoid nagunii pole, aga isegi kui mul oleks Soome mängust värske video, keskenduksin rohkem oma plaanidele ja tegemistele. Praegu töötame meie enda videomaterjaliga, et mängijatele individuaalselt näidata, mida neilt erinevates situatsioonides ootan. Ilmselt enne mänge Poolaga, kui meil on juba ka valitsevate maailmameistrite viimaste mängude info, analüüsime vastast konkreetsemalt ja teeme mänguplaanid vastavalt sealt saadavale informatsioonile.

Selgita palun veidi, millised on need konkreetsed ülesanded, mis nendeks kontrollmängudeks Soome vastu on meeskonnale antud?

Énard: Esimesel kolmel nädalal õpitu mängusituatsioonides kordamine ja kinnistamine. Kõigepealt serv. Serv on üks element, mille kallal tahan palju tööd teha, et seda järgmisel aastal Eestis toimuva EM-finaalturniiri ajaks parandada. Serv on tänapäevase võrkpalli võti. Eduks on vaja agressiivset, aga samal ajal stabiilset servi. Oleme selle kallal tööd teinud ja nüüd tahan mängus näha, mida me õppinud oleme - varieerimised, riski ja vastutuse võtmine vajalikul hetkel, õiged otsused keerulistes olukordades. Soovin oma meeskonna head ja kindlat tegutsemist eelkõige rasketes olukordades ja otsustavatel hetkedel. Kümnepunktilises eduseisus suudab igaüks ässasid lüüa, aga meeskonnal nagu Eesti on vaja, et suudaksime seda ka mängu kõige tähtsamatel punktidel. Meil on olemas mehed, kelle tehnika seda lubab.

Teiseks bloki-kaitse koostöö. Seal on palju väikeseid nüansse, mis on mängijatele kõigile varasemast teada, nüüd tahan, et suudaksime mängus seda kõike korralikult teostada. Peame saavutama, et trennis kokkulepitu toimuks väljakul automaatselt. Isegi teisipäevaõhtuses trennis nägin, et siin on veel palju tööd vaja teha. See on normaalne, et mingite liikumiste nö. lihasmälusse talletamiseks lähebki vaja korduseid ja aega. Nüüd saan näha, kuidas kaitse töötab mängusituatsioonis. Tihti juhtub, et pingelistes olukordades ununevad trennis kokkulepitud asjad. Konktrollmängud on hea koht nende elementide lihvimiseks.

Kolmandaks vastuvõtt. Eelkõige just positsioonivaliku mõttes. Me pole nendel esimestel nädalatel harjutanud väga kindlate koosseisudega, rohkem olen seletanud mängijatele üldisemalt, kuidas peaks minu süsteemis välja nägema mängijate asetus vastaste servi ajal. Eraldi olen teinud individuaalset tööd mängijatega, kes vastuvõtuga tegelevad.

Kui saame vastuvõtu tööle, siis saame parandada ka sidemängijate ja ründajate koostööd. 

Kasutad tihti väljendit süsteem. Seleta palun lahti - kui nüüd võrkpallisõber lähitulevikus näeb Eesti koondise mängu, siis milles poolest mängupilt peaks erinema võrreldes näiteks eelmise aasta mängupildiga? 

Énard: Kõige suurem erinevus peaks olema märgatav kaitsemängus. Bloki ja kaitse koostöös on mul omad kindlad teooriad, mida üritan ellu viia. 

Eelkõige distsipliin. Meeskond peab lähtuma kokkulepitud asjadest. Teiseks lihtsus. Üks asi korraga ja pole vaja välja mõelda keerulist lahendust, kui on olemas lihtne.

Kaitses tahan oma mängijatelt kompaktset meeskondlikku mängu. See on minu jaoks väga tähtis. Peame suutma kaitses üles tuua võimalikult palju palle. Selleks on vaja koostööd ja füüsilist valmisolekut. Ma ei taha, et mängijate vahel oleks liialt palju ruumi. Eesmärk on, et kaitses oleks igal pool, kuhu vastased palli suunavad, meie mängija olemas. Kui vastane lööb palli teravalt maha platsi servadesse, piiri kõrvale, siis ma aktsepteerin seda, aga kõigile teistele pallidele peame käed alla saama! Selleks, et kaitsel tekiks võimalus need pallid kätte saada peab meie blokk olema distsiplineeritud ja efektiivne. Tark blokk koos kompaktse ja aktiivse kaitsetööga on minu süsteemi alus.

Kes noorematest mängijatest on treeningul silma paistnud?

Énard: See treeninglaager on olnud minu jaoks veidi erinev sellest mida ootasin. Mitmed kogenud mängijad on erinevatel põhjustel puudu, siis olen plaanitust rohkem saanud tööd teha nooremate meestega. See on olnud väga positiivne kogemus.

Liberod Silver Maar ja Johan Vahter, aga ka seekord koju jäänud Sten Vahtras, on kõik väga huvitavad mängijad. Nurgaründajad Stefan Kaibald ja Albert Hurt pole varem väga palju koondisega koos olnud, aga said väga hästi selles seltskonnas hakkama. Samamoodi Märt Tammearu, kes oli laagris vaid esimesel kahel nädalal, ka tema on tuleviku peale mõeldes väga kõva potensiaaliga mängumees ning diagonaalründaja Markus Uuskari samamoodi. Nad kõik saavad aru, et tööd tuleb teha kõvasti, aga nende suhtumine on olnud väga hea. Tempomees Alex Saaremaa on väga huvitav ja paljulubav mängija. Kes teab, võib-olla tahame seda noort meest tulevikus kasutada hoopis diagonaalründajana.

Kuidas on Oliver Venno seis?

Énard: Olen väga positiivselt üllatunud. Olin kuulnud lugusid, et see andekas mängumees on tavaliselt suvel koondise juures veidi laisk, aga Oliver, keda mina olen näinud, on pühendunud. Ta on algusest peale mõista andnud, et tahab koondise tegemistes kaasa teha. Tema suhtumine treeningutesse on väga hea. Ma arvan, et Venno saab väga hästi aru, kui tähtis on Eesti võrkpallipere jaoks 2021. aasta EM ja ta tahab sellest imelisest sündmusest osa saada ja oma panuse anda. 

Oliver Venno on väga heal tasemel diagonaalründaja ja Eesti koondisel läheb teda vaja, kui tahame tugevatele võistkondadele aasta pärast vastu astuda.