/nginx/o/2021/07/19/13928532t1h7c1d.jpg)
Rallisõitja karjääris on olulisel kohal kogemus. Täpselt sama kehtib rallide korraldamise puhul. Rally Estonia meeskonnal on seda üksjagu, mistõttu kulges teede ettevalmistamise protsess tänavu peavaluta.
2020. aasta Rally Estonial sõidetakse 232 kiiruskatse kilomeetrit. Et katsed läbitakse kaks korda, tähendab see korraldajatele, et teede kvaliteet tuleb tagada 116 kilomeetril. Suurem töö on tegelikult tehtud juba eelnevate aastate jooksul: tänavu tuli korrastada üksnes 28 kilomeetri jagu teid.
«Oleme aastate jooksul teedeehitusprojekti vedanud ja lõikame tehtud töö vilju. Suures plaanis korrastame ja ehitame uusi teekatteid lõikudele, mis on kehva põhjaga või mil on kulumiskiht peal,» sõnas Rally Estonia kiiruskatsete eest vastutav Urmas Roosimaa.
Teehöövel kiiresti parandama
Kohalikele elanikele on rallieelsest teehooldusest hoopis olulisem rallijärgne. Rally Estonia meeskonna põhimõte on, et kohalikud elanikud peavad liikuda saama nii kiiresti kui võimalik. Seetõttu on teehöövel stardivalmis kohe pärast kiiruskatsete teist läbimist. Samas palutakse kohalikelt mõistmist, sest pikemate kiiruskatsete lõppu võib tööhöövel oma kiiruse tõttu jõuda üsna hilja.
Kõige rohkem teevad ralliautod teele haiget aeglastes ja kitsastes kohtades, samuti pidurdusmaa algustes, kuhu tekivad rööpad. «Selliste kohtade läbimine tavaautoga on võimalik, aga keeruline. Inimene peab olema nii tark, et ei lähe sinna kohe 70–80 kilomeetrit tunnis sõitma, kui rada on lahti tehtud. Kui tee on rööpas, tuleb sõita rahulikult,» manitses Roosimaa kainele mõistusele.
Pärast esmast hooldust jätkuvad teetööd ralli järel. «Hindame teede olukorda. Kui kuskil on tekkinud suurem kahju ja höövlist ei piisa, tellime materjali ja veame selle välja. Halvad kohad ei tule kohe välja ega tule ka järgmine päev. Need on näha, kui ralli on juba ajalugu,» selgitas Roosimaa ja lisas, et kõik tööd katab Rally Estonia oma kuludega. «See pole valla probleem. Meie lõhkusime, meie parandame.»
Ajaloolise ralli teedeehituseks ja hoolduseks kuluvat summat Roosimaa ei avalda. Tema sõnul kasutatakse ära kõik, mis eelarvest ette on nähtud. «Kiiruskatsete kvaliteedi eest vastutavana tahaks alati kuskilt juurde saada, aga selge on, et kõiki 116 kilomeetrit me otsast lõpuni ehitama ei hakka ja seda pole ka vaja. Teeme valiku kogemuste ja tee sisukorra põhjal.»
Vihm võib teha pahandust
Küsimusele, milliseks kujuneb Rally Estonial teede seisukord esimeste ja teiste kiiruskatsete läbimiste vahel, vastas Roosimaa, et palju sõltub, mis lõikudest räägime. Kiirematel ja laiematel teedel, kus piloot saab sõidujoont valida, ei juhtu suurt midagi. Teine lugu on värskelt ehitatud lõikudega. «Need pole veel oma kõvadust saavutanud ja sinna tulevad rööpad. Üks tee saab olema tee alles siis, kui see on korra segamini keeratud ja tahenenud.»
Eesti teed on olemuselt veidi liivased. Kui tuleb suur vihm, siis liiv teed kinni ei hoia ja osa kohti muutub ebamääraseks.
Urmas Roosimaa, Rally Estonia võistluste juhi abi
Täiendav kaarte segav faktor on vihm. Sportlikus mõttes lisab sadu rallile pigem põnevust, kuid teedele head ei tee. «Palju sõltub sellest, kui palju ilmataat potist mööda laseb. Me ei ole suhkrust poisid, aga kui kogu jama krae vahele tuleb, siis kuskilt jookseb kriitiline piir. Eesti teed on olemuselt veidi liivased. Kui tuleb suur vihm, siis liiv teed kinni ei hoia ja osa kohti muutub ebamääraseks. Mäletan hästi viimast EM-etappi (2016), kui võtsime kasutusele uue RMK lõigu ja see oli vihma tõttu täielik kannatuste rada.»
Kruusal ja kruusal on vahe
Suur osa autoralli MM-kalendri etappidest sõidetakse kruusal. Kui rallisid teekatete põhjal kategoriseerida, siis ühes otsas on kiired Soome ja Eesti rallid, teises otsas kivine ja aeglane Türgi ralli. «Kruusarallil ja kruusarallil on suur vahe. Kas sõidad 80 kilomeetrit tunnis Türgis või 125 Soomes Ouninpohjal. Telgjoont tõmmates jääb Sardiinia kuhugi keskele. Kohati liivane, kohati kivine ja kohati mõistliku pinnasega,» kirjeldas Roosimaa.
Kui võrrelda Soome ja Eesti teid, siis erinevus on suurema liiklusega teede puhul, mis põhjanaabritel on kõvema põhjaga. «Soomes on tugev graniit, aga väiksemad teed ei erine millegi poolest meie omadest. Mõlemal juhul on kiirused väikesed ja põhi pehme,» sõnas Roosimaa.
Tihti kõrvutatakse Eesti rallit lisaks Soomele Poolaga, mis kadus MM-kalendrist pärast 2017. aastat. Roosimaa möönab, et võrdlus on kohati asjakohane, kuid Rally Estonia eesmärk ei ole kedagi matkida.
«Räägitakse, et Rally Estonia on justkui kombinatsioon Soome ja Poola rallist. Tõsi ta on, et mõneski kohas võib leida sarnasusi, aga meie eesmärk ei ole end teistega võrrelda. Oleme Rally Estonia. Soome on kruusarallide Grand Prix ja seal on aura, mida meie peame veel üles ehitama.»
/nginx/o/2019/07/14/12362975t1h6115.jpg)
Kiiruspiirang ja trampliinid
Ralli korraldamisel tuleb kiiruskatseid valides silmas pidada, et nende keskmine kiirus ei ületaks 130 kilomeetrit tunnis. Kunstlikult saavad korraldajad piirata kiirust näiteks põhurullidest šikaanidega, kuid seda üritatakse pigem vältida. Teine lahendus on teha suurelt teelt kitsamale põikeid ning seejärel jälle suuremale teele tagasi tulla. See variant on väljakutse ka sõitjatele, sest kohaneda tuleb rütmimuutusega.
Kuidas saavad korraldajad kindlad olla, et mõni uus kiiruskatse, kus pole varem sõitnud ükski WRC auto, jääb kindlasti FIA kiirusepiirangu sisse? Siinkohal tuleb appi Eesti rallidel WRC autoga võistlev Georg Gross. «Paljud kergitavad kulmu, et Gross muudkui võidab ja võidab. Mina hindan ta sõitu hoopis teise pilguga. Ta annab meile tehnilist infot, kui palju kiirused võivad tõusta. Tema sõidu järgi saame indikatsiooni, millise kiiruse võiksid tippsõitjad saavutada,» rääkis Roosimaa.
Kolm aastat tagasi hakkas Rally Estonia Lõuna-Eesti teedel taastama madalaks lihvitud trampliine. See sai sõitjatelt palju vastukaja, sest mõni trampliin viskas autot ebaloomulikult. Omaette mure oli madalamate klasside sõitjatel, kelle autodele trampliinid haiget tegid.
Roosimaa sõnul vajabki trampliini ehitamine esimese aasta järel aega. Samas lisas ta, et eelmiste aastate tagasisidet on arvestatud ning mõnda trampliini korrigeeritud. Küll aga ei ole ta nõus väitega, nagu lõhuksid trampliinid ralli korraldajate autosid. «Masinat kipub lõhkuma ikka see, kelle käes baranka on. Trampliinil on paha omadus, et see pruugi kohe korralikult paika loksuda ja võib üllatada. Kuid ralliautol on ikkagi kolm pedaali ja kui keskmist vajutada, siia auto nii kergesti ei lagune,» ütles ta.
Ta lisas, et trampliinide ehituse ja taastamisega naastakse sisuliselt Eesti rallikultuuri juurte juurde. «Kõik me teame, et vanasti oli taevas sinisem ja mets rohelisem. Mäletan oma karjääri algust 1996. aastal. Siis olid Lõuna-Eestis suured trampliinid. Võtsime ette missiooni, et ehitada need uuesti üles,» märkis Roosimaa.
Nukid on vajalikud seetõttu, et pakuvad pealtvaatajatele vaatemängu ja rallisõitjatele väljakutset. «Käsitleme Rally Estoniat 3D formaadis, mis tähendab, et sõitja peab oskama ka nukke sõita. Kui vaatame ülejäänud Eesti rallisid, välja arvatud Lõuna-Eesti oma, on tegu 2D formaadiga, kus keeratakse vaid paremale ja vasakule,» lausus Roosimaa.