Saada vihje

Esmakordselt toimunud Veetka Ultra võitis Hannes Normak

Copy
Meeste distantsi parimad üksteist õnnitlemas
Meeste distantsi parimad üksteist õnnitlemas Foto: Veetka Ultra

Karula rahvuspargis toimunud Veetka Ultra pikima distantsi, 50 km jooksu võitis Hannes Normak, läbides raja 4 tunni ja 15 sekundiga. Talle järgnesid Hannes Veide (4:06.39) ja Gunnar Kingo (4:12.16). Kiireim naine, Maris Moor läbi sama distantsi viie tunni ja 34 sekundiga.

Veetka ultramaratoni eesmärgiks on kasvada üheks Balti riikide tuntuimaks maastikujooksuks. Peakorraldaja Jonatan Karjuse sõnul oli juba esimesel aastal võrdlemisi väikse reklaami abil jooksmas üle 120 inimese. Järgnevatel aastatel plaanitakse järk-järgult üha suuremaks kasvada, et edendada sellega nii kohalikku sporditurismi kui ka luua üks Euroopa unikaalseimate vaadetega ultramaraton.

«Inimeste tagasiside näitas, et teeme õiget asja. Heal tasemel ultramaratone, mida korraldatakse niivõrd maagilises piirkonnas nagu seda on Karula rahvuspark, on võrdlemisi vähe. Mul on hea meel, et suutsime kogu meeskonnaga võistlusel osalenud inimestele positiivse emotsiooni pakkuda,» avaldas Karjus.

Veetka Ultra pikim distants joosti ühel ringil läbides Karula rahvuspargi põnevamaid paiku alates Kaika kandi kuppelmaastikust ja seda ümbritsevatest küladest ning lõpetades Soolamägede ja Ähijärve taguste rabamaastikega. Võistlusrada loodi nii, et see pakuks pinget nii tippsportlastele kui ka harrastajatele.

35 kilomeetri pikkuse distantsi võitis meeste arvestuses Kristo Valtin 2:59ga, talle järgnesid David Valler (3:24.26) ja Marko Avikson (3:24.52). Naiste 35 km distantsi võitis Margit Avikson (3.01,04), teine oli Loona Pärnakivi (3:09.38) ja kolmas Liina Krünvald (3:13.19).

Meeste 15 km distantsi parim oli Tarvo Kuus (1:17.59), teine Kaupo Mändla (1:24.17) ja kolmas Asko Pikka (1:31.51), naiste sama distantsi võitis Marju Tempel (1:32.47), teine oli Maarit Junolainen (1:33.05) ja kolmas Kaia Pruuli (1:38.21).

Karjus rõhutas, et võistlust korraldades järgiti jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja hoolitseti selle eest, et loodusesse jääks võimalikult väike jalajälg. «Võtsime selle üheks kindlaks prioriteediks ja kavatseme samamoodi ka jätkata,» sõnas Karjus lõputuseks.

Tagasi üles