Eesti jäi Venemaa turmtule alla

Eesti kaotas täna Venemaale 0:3. Sinises on meie koondislane Vlada Kubassova. Foto: Toms Kalnins/EJL

Eesti naiste jalgpallikoondise jaoks jätkus EM-valiksari täna Jurmala Sloka staadionil, kus kohtuti EM-valiksarjas Venemaaga. Eesti naiskond näitas südikat võitlust, lasi tugeval vastasel enda võrku avapoolajal lüüa vaid ühe palli ning kaotas teise poolaja lisaminuti värava tõttu lõpuks 0:3, vahendab jalgpall.ee.

Peatreener Jarmo Matikainen tegi võrreldes reedese kohtumisega Kosovo vastu kolm vahetust, kui algkoosseisus läksid väljakule Kristiina Tullus, Maria Orav ja Emma Treiberg.

Oodatult kontrollis mängu Venemaa, kuid Eesti väravalukku oli keeruline murda. Väravavaht Karina Kork pidi tegema 16. minutil korraliku tõrje, kui paremalt äärelt tulnud tsenderduse suunas jalaga värava suunas Natalia Mašina, kuid Kork oli eespostis valmis ja hoidis värava puutumatuna.

Venelannadel õnnestus mängu juhtima minna 22. minutil, kui Daria Jakovleval oli veidi õnne – ta püüdis kaugemalt tulnud tsenderduse esmalt värava suunas lüüa, kuid pall tabas ta õlga, misjärel lendas mänguvahend uuesti õhku. Esimesena reageeris ta ise ja suunas palli väravavahist mööda.

Napilt enne pooltunni täitumist oli taas ohtlik Mašina, kes mängis üle meie kaitsja ja pääses löögile, kuid Kork suutis palli püüda.

Teine poolaeg algas taas venelannade löögiga, kui Nadežda Smirnova soorituse suutis Kork püüda. 52. minutil pääses Mašina standardolukorra järel peaga löögile, kuid pall läks väravast mööda. Venemaa pääses järgnevate minutite jooksul korduvalt löögile, kuid Kork oli ülesannete kõrgusel. Tunni järel tabas Nelli Korovkina löök latti, neli minutit hiljem lõi Alsu Abdullina posti.

Venemaa teine värav oli väga kvaliteetne, kui Mašina löök maandus ristnurgas. Eestlannad pidid lõpuks tunnistama Venemaa kolmeväravalist paremust, sest lisaminutitel jõudis peaga sihile Korovkina.

Statistikat vaadates tuleb tõdeda, et Eesti jäi Venemaa turmtule alla. Meie idanaabrid tegi tervelt 36 pealelööki – raamidesse läksid 15 – eestlannade kahe vastu. Nurgalöökide arvestuses olid venelannad paremad 13:0.

«Ma arvan, et esimese poolajaga jään päris rahule,» sõnas kapten Katrin Loo vahetult pärast kohtumise lõppu videointervjuus. «Suutsime Venemaad hoida oma kastist võimalikult hästi väljas. Nad mängisid päris sirgjooneliselt ja pean tunnistama, et võrreldes teise poolajaga oli lihtsam mängida. Teisel poolajal hakkasid nad meid üks-ühele ette võtma ning üleval meile segadust tekitama, kui vahetasid positsioone.»

Loo kiitis vastaste teist väravat, kuid teised kaks jäävad kripeldama. «Kaks väravat, mis meile löödi – esimene ja kolmas –, olid väga kehvad väravad. Magasime mängija maha, ei suutnud omavahel ära otsustada, kes palli peale läheb. Ma arvan, et kui oleksime kaotanud 0:1, siis oleksin väheke rõõmsam.»

«Olen nõus, et esimesel poolajal oli meil rohkem energiat ja jaksu ise rünnata,» lisas Lisette Tammik. «Teine poolaeg ja juba teine mäng – jalad on väsinud ja oli vaja veel rohkem kaitses juurde panna. Esimene poolaeg 0:1 ja oleks võinud hoida isegi 0:0. Samamoodi teisel poolajal,» sõnas ta.

Matikainen oli rahul naiskonna võitlusvaimuga. «Me näitasime oma võitluslikkust ja taktikalist küpsust, sest mängisime ühe Euroopa tippnaiskonnaga. Meil oli mängijaid puudu, veel täna hommikul pidime tegema viimase muudatuse, sest Liisa Merisalu ei saanud meid aidata. Suur kiitus klubidele ja mängijatele, kes on teinud tööd, et uued mängijad meid aidata saaks.»

Peatreener sõnas, et Venemaa parem esitus teisel poolajal oli mitme aspekti kokkulangemine – nii enda esituse parandamine kui ka Eesti naiskonna väsimus. «1:0 seis ei olnud nende jaoks piisav ja nad olid pettunud, mistõttu oli oodata mingisugust reaktsiooni. Nad on Euroopa tippmängijad ja neil on eneseuhkus, mille najal taheti mängu rohkem domineerida.

Nad hakkasid mängima kiiremaid sööte ning mängutempo kasvas. Kui esimesel poolajal suutsime sellega toime tulla, siis teise poolaja intensiivsus oli suurem. Marina Fjodorova tuli vahetusest vasakule äärele ning see oli võtmetähtsusega vahetus. Jätkasime südikalt, aga kui esimesel poolajal olid meil mõned võimalused üleminekuid teha, siis teisel poolajal kaitsesime sügavamal ning seetõttu kadus side teise väljakupoolega.»

Eestit ootavad järgmisena ees valikmängud oktoobrikuu lõpus. 23. oktoobril mängime võõrsil Hollandiga, 27. oktoobril on meie vastaseks Sloveenia.

Eesti naiskond on kuue mänguga teeninud ühe viigipunkti ja on kuue naiskonna seas viiendal kohal. Sama punktisummaga on viimasel tabelireal Türgi. Holland on parimana kirja saanud 21 punkti (7-st mängust), Venemaal (6) ja Sloveenial (7) on kirjas võrdselt 12 punkti ning Kosovo on kuue mänguga kirja saanud üheksa punkti.