«Ma arvan, et esimese poolajaga jään päris rahule,» sõnas kapten Katrin Loo vahetult pärast kohtumise lõppu videointervjuus. «Suutsime Venemaad hoida oma kastist võimalikult hästi väljas. Nad mängisid päris sirgjooneliselt ja pean tunnistama, et võrreldes teise poolajaga oli lihtsam mängida. Teisel poolajal hakkasid nad meid üks-ühele ette võtma ning üleval meile segadust tekitama, kui vahetasid positsioone.»
Loo kiitis vastaste teist väravat, kuid teised kaks jäävad kripeldama. «Kaks väravat, mis meile löödi – esimene ja kolmas –, olid väga kehvad väravad. Magasime mängija maha, ei suutnud omavahel ära otsustada, kes palli peale läheb. Ma arvan, et kui oleksime kaotanud 0:1, siis oleksin väheke rõõmsam.»
«Olen nõus, et esimesel poolajal oli meil rohkem energiat ja jaksu ise rünnata,» lisas Lisette Tammik. «Teine poolaeg ja juba teine mäng – jalad on väsinud ja oli vaja veel rohkem kaitses juurde panna. Esimene poolaeg 0:1 ja oleks võinud hoida isegi 0:0. Samamoodi teisel poolajal,» sõnas ta.
Matikainen oli rahul naiskonna võitlusvaimuga. «Me näitasime oma võitluslikkust ja taktikalist küpsust, sest mängisime ühe Euroopa tippnaiskonnaga. Meil oli mängijaid puudu, veel täna hommikul pidime tegema viimase muudatuse, sest Liisa Merisalu ei saanud meid aidata. Suur kiitus klubidele ja mängijatele, kes on teinud tööd, et uued mängijad meid aidata saaks.»
Peatreener sõnas, et Venemaa parem esitus teisel poolajal oli mitme aspekti kokkulangemine – nii enda esituse parandamine kui ka Eesti naiskonna väsimus. «1:0 seis ei olnud nende jaoks piisav ja nad olid pettunud, mistõttu oli oodata mingisugust reaktsiooni. Nad on Euroopa tippmängijad ja neil on eneseuhkus, mille najal taheti mängu rohkem domineerida.