/nginx/o/2020/10/22/13428638t1h14db.jpg)
Eesti korvpalli suure ümmarguse tähtpäeva puhuks tehtud intervjuusarja 100 lugu järjekordne peategelane on Tartu korvpalli üks tõusu arhitekte, pikaaegne Tartu Rocki mänedžer, nüüdse Rocki Korvpalliklubi üks eestvedajaid ning suur Tartu linna patrioot Meelis Pastak.
Poolteist kümnendit Tartu korvpallielu vedanud 48-aastase Pastaku auhinnakapist leiab Eesti meistrivõistlustelt viis kuld-, kaheksa hõbe- ja kaks pronksmedalit. Lisaks sellele hoiti TÜ/Rockiga Eesti lippu kõrgel nii Balti liigas kui ka FIBA eurosarjas.
Olid pikalt TÜ Akadeemilise Spordiklubi korvpallidivisjoni juht (2002–10) ja TÜ/Rocki mänedžer (2002–17) – kuidas sai koostöö ülikooliga alguse?
See oli puhas juhus kõik. Tollel hetkel praktiseerisin mingil määral eraõiguses. Toonane TÜ Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige Meelis Jukk tabas mind täiesti juhuslikult linna pealt, see oli 2002. aasta suvel. Olime varasemalt tuttavad ja tuli vestluseks, millega ma tegelen. Väga tõsiseid projekte ei olnud tollel hetkel. Siis saingi teada, et neil on selline konkurss välja kuulutatud – otsitakse mänedžeri TÜ Rocki meeskonda.
Kas arvasid, et see töösuhe kujuneb nii pikaks?
Ei arvanud (naerab). Minu tolleaegsel ülemusel, Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse esimehel Riho Illakul oli väga selge juhtimisstiil ja ta nõudis kõikide käest palju. Ükskord tulime kuskilt Venemaa avarustest tagasi ja mul sai vist neli kuud täpselt täis ja ta ütles: «Vaatame, kas me seda töösuhet jätkame.» Tänasega vaatan sellele muidugi naerulsui otsa, aga tollel hetkel ma ei olnud ka väga kindel, kas tõesti jätkame. Ta on väga mõistlik inimene, olen talle väga tänulik kogu selle õpetuse ja heas mõttes kasvatuse eest. Tema käest oli väga palju õppida.
/nginx/o/2020/10/22/13428648t1h0900.jpg)
Kes on läbi aastate olnud Sinu silmis Tartu korvpallimeeskonna parimad mängijad? Keda tooksid esile eestlastest ja keda leegionäridest?
See on ju jube keeruline. Kahtlemata Tanel Tein ja Janar Talts, Tanel Sokk, Tarmo Kikerpill, Martin Müürsepp, nimekiri oleks pikem, kui räägime Eesti meestest. Neid on nii palju läbi käinud. Välismängijatest kahtlemata Augenijus Vaškys, Giorgi Tsintsadze, Viktor Sanikidze, (Brian) Cusworth, Tanoka muidugi – Tanoka Beard! Aga teisi oli ka, (J.S.) Nash oli väga huvitav ja (Justin) Ingram. Ei ole ühtegi paha sõna ühegi Eesti või välismaa mängija kohta öelda, kõik on andnud oma panuse. Nii kõigilt treeneritelt kui ka mängijatelt oli alati midagi õppida. Jah, oli suurepärane aeg.
Kuidas õnnestus meeskonda tuua selline mees nagu Tanoka Beard?
See on pikem lugu, mida olen juba varem meedia vahendusel maha öelnud. Käisime Kaunases vist Žalgirise ja Lietuvos Rytase finaali vaatamas ja saime kokku, nii naljakas kui see ka pole, ööklubis. Lihtsalt vestlesime nendel teemadel, see oli esimene kokkupuude. Elasin talle ikka kaasa ja kui teinekord Kaunases käisin, sai põgusalt vesteldud, näiteks pärast mängu väljaku ääres. Ma teadsin, et ta Kaunasest ei tulnud ära kõige parema tundega. Teda väga-väga hoiti ja austati Kaunases, aga see lahkuminek ei olnud kõige lihtsam. Ta mängis vahepeal ühe aasta mujal, aga siis ma pakkusin sellise võimaluse välja – ta mäletas Rocki, mäletas mind. Tõin välja, et on võimalus Rytase ja Žalgirisega mängida Balti liigas ja võimalus neile n-ö müts pähe tõmmata (naerab). Sai mõned nädalad siis sellist diskussiooni aretatud ja agendiga ka vesteldud ja üht-teist kirja pandud. Kui kõik tingimused lõpuks talle sobisid, siis siia ta jõudis. Žalgirise võitmisest jäi küll napilt puudu, vast neli korda jäime paari punktiga alla, aga Rytase skalbi võtsime kaks korda ära. See oli kahtlemata suur sündmus, sest mõlemad võistkonnad olid tollel hetkel ikka tegijad.
Kusjuures, Tanoka lepingu allkirjastamine oli samuti omaette teema. Kuna iga minut oli konkurentidest tingituna arvel, siis juhtus nii, et ühel laupäeva hommikul kella 8 paiku sõitsime koos Priit Kaasikuga Riho Illaku uksele koputama, et paluda lepingule juhatuse esimehe allkirja. Olen seisukohal, et Priit, kes oli tol hetkel spordiklubi nõustaja ning kelle eestvedamisel loodi Tartu Ülikooli Korvpallikool, oli nii antud juhtumi korral kui ka üldises korvpallialases protsessis kahtlemata suureks abiks.
/nginx/o/2020/10/22/13428660t1h0313.jpg)
Mis ajaks võiks realiseeruda teie suur Arena Tartu projekt?
Oi, nii kiiresti kui võimalik (naerab). Eks ole näha, ei kujuta üldse ette millal, see on rohkem poliitiline küsimus. Oleme deklareerinud, et me ei näe siin ainult sporti, spordi osakaal Arenal võiks olla suurusjärgus 30%. Tegelikult on palju muid üritusi sinna sisse võimalik viia ja see ilmselgelt teeks selle Tartu elu hoopis mitmekesisemaks kultuurilises plaanis. Teeme omalt poolt parima, et see ikkagi realiseeruks kunagi.
Mis teid Tartu juures enim köidab, et olete valmis selle arengusse nii palju panustama?
Tartu on 30 aastat kodulinnaks olnud ja kus sa siis ikka panustad, ikka kodulinna. Tartu on ju mõnus linn. Arvan, et aja küsimus, millal asjad hakkavad jälle seda rada pidi minema, et saalid on rahvast jälle puupüsti täis ja elatakse kaasa. Seda tunnet tahaks veelkord tunda.
Eestis on korvpalli mängitud nüüd 100 aastat, kellest koosneks Sinu unistuste viisik läbi aegade?
Olen lugenud neid intervjuusid ja see on nii keeruline küsimus. Sest viisik ju üksi ei mängi, tavaliselt peaks olema kaks viisikut. «Ühe» peal peab kindlasti olema Tiit Sokk. «Kahte» on keeruline öelda, aga näeksin isegi Tanel Teini, sest ta suutis visata, aga oli ka mängujuhina väga hea, mängis mõlemat positsiooni suurepäraselt. Samas võiks hoopis (Aivar) Kuusmaa kõrvale tuua, kes oli väga-väga hea viskaja? Keeruline moment. Kui on kümme meest, siis saadki valida, eks. «Nelja» peale paneksin Müüri (Martin Müürsepp). «Viie» peale paneksin Janar Taltsi, ta on ikka suurepärane keerutaja. Tema antropomeetrilised näitajad võib-olla ei toetaks seda, pikkust ainult 2.06, aga nii osavalt nagu tema selg ees mängis ja samas oli ohtlik tagant ka – selliseid väga palju ei ole. Nüüd jääb veel number «kolm». Kelle ma siia panen? Parima püstoli ja motiveerija Gert Kullamäe.
Kelle paneksid treeneripingile?
Oi, kui keeruline! Sokku ei saa ju panna treeneripingile, mõtlen Tiitu ennast ja Gerti samuti mitte, mõlemad on algviisikus. August Sokku ma nii palju ei teadnud. Paneksin Indrek Visnapuu, ülipädev asjatundja. Kõrvale paneksin (Paavo) Russaku ja (Tõnu) Lusti ja (Jüri) Neissaare või noorema generatsiooni esindajad (Toomas) Kandimaa ja (Heiko) Rannula, siis on Tartu punt koos (naerab).
/nginx/o/2020/10/22/13428673t1h4acc.jpg)
Loe täispikka intervjuud basket.ee lehelt.
/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)