Kristjan Port: Eesti sportlased kasutavad dopingut, aga uus skandaal on ebatõenäoline

Kristjan Port. Foto: Ardo Kaljuvee

Veerpalu esimesest dopinguskandaalist on täitumas kümme aastat ning spordimaailma raputavad uued juhtumid. Spordibioloog ja Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port rääkis Betsafe´i taskuhäälingus keelatud mängust.

Kalev Kruusi juhitavas saates tuli juttu dopingu kasutamise tagamaadest, Eesti olümpiakomitee (EOK) tegevusest, Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu kaasustest ja muust. 

Ligi kümme aastat antidopingu hääletoru olnud Port sõnas, et see aeg on olnud täis üllatusi ja enesearengut. «Oleksin hea meelega valinud midagi muud. Kogu dopinguteema on suur ebameeldivus, mis on kahjustanud Eesti spordi ja kultuuri olemust. Oleme paljastanud alatut palet ja nõrkusi ebamugavustega toimetulekul.»

Ta rõhutab, et on alati esindanud osa, kes proovib aru saada, mitte esitada süüdistusi. Pordi ülesanne oli seletada ja mõista, mis toimub, kuid ta tunnistab, et kartis tõde.

1990. aastal tegi Port teemakohase doktoritöö ja 2005 tekkisid esimesed kontaktid EOKga. «Tegelesin ülikoolis koolitustega ning tekkis idee, et treeneri kutset tuleks paremini arendada. 2008 rajati SA Antidoping, kärsahaisu tol hetkel veel polnud, aga müra oli kuulda. Maailm oli jõudnud sellesse faasi, et ROK polnud asju hästi hallanud ning olukord muutus halvemaks. Raha liikus palju ja petmine oli suure süsteemiga,» meenutas ta.

2011. aastal saabus Eesti jaoks saatuslik moment – Veerpalu proov saadi kätte vastavalt standarditele. «Proov võeti, saadeti ära ja siis hakkas levima kuuldus, et Veerpalu jäi haigeks ja ei saa MMile. Tekkisid erinevad signaalid. Mul hakkas loengu ajal telefon pidevalt helisema. Kui vaheajal vastu võtsin, siis oli see hetk – avalikkuseni jõudis, et Veerpalu oli andnud positiivse dopinguproovi ja ajakirjandus ootas minult kommentaari,» jutustab Port. 

Tema sõnul on vahelejäämise tõenäosus võistlustevälisel perioodil väike, sest vastutegevuse viise on palju. FISil olid pikka aega kahtlused, aga siis Veerpalu eksis ja FIS õnnestus. «Punktuaalsete meeste bläkk,» kirjeldas Port olukorda.

Talle muutis raske olukorra lihtsamaks ausus, kuigi sellisteks situatsioonideks kedagi ei koolitata. «Mind häiris, et teadlased asusid Veerpalu kaitsma. Teadus peaks otsima objektiivset tõde, mitte esindama üht või teist osapoolt. Nende argumentatsioon polnud pädev. Paar aastat hiljem tehtud põhjalik analüüs näitab, et tõe otsimise katset polnud.»

Huvitaval kombel määras EOK president Urmas Sõõrumaa pärast juhtumit Mati Alaveri olümpiakomitee täitevkomiteesse. «See on natuke kurb. Urmast kasutati ära, sest tema soov oli sinisilmselt sporti paremaks teha ja jätta eelmise juhtkonna probleemid selja taha,» selgitas Port. 

Tema arvates olnuks Alaveril toona olnud võimalus end puhtaks pesta. Ta võinuks hakata dopinguvastaseks ja süsteemist välja astuda. 

Port usub, et mõne aja pärast tahab Alaver siiski avalikkuse ette tulla. «Ta on Eesti spordis loonud oma kuvandi ja kogu organisatsiooni tugevuse. Edaspidise jama vältimiseks oleks mõistlik see ära teha. Ta on nii või teisiti süüdi mõistetud ja teatraalset kahetsemist polekski vaja.»

Samas kahtlustab Port, et Alaver on osa suuremast organisatsioonist, kuhu on kaasatud ärimehi ja poliitikuid. See jõujoon hoiab ilmselt kartelli koos.

Spordibioloogi arvates pole keelatud ained Eesti spordist kuhugi kadunud. Dopingut kasutab palju rohkem sportlasi, kui on vahele jäänud. 

«Eesti ei peaks end pidama teistsuguseks planeediks. Teiste riikide näitel on kasutajate hulk vahelejäänutest suurem ja meie oleme väikese riigina agaramadki,» ütles Port.

Tema sõnul kasutab dopingut palju keskpäraseid sportlasi, et enda positsiooni parandada. Eksitav on, et saame ainult tippude kaudu juhtumitest teada.

Siiski pole Pordi arvates spordimaailm läbi kukkunud. Leidub helgeid näiteid ja palju ausaid ning motiveeritud inimesi. Samuti ei tohiks vanemad peljata suunata võsukesi spordiga tegelema.

«Lapsi peaks trennidesse viima, sest oleme tundnud palju valu. Treenerid tahavad olla intellektuaalse pürgimuse esindajad. Lapsed ei lähe olümpiavõitjaks, nad lähevad harrastama ja kultuurist osa saama,» märkis Port.

Ta arvab, et ainult esikohta ootav ühiskond on liiga kriitiliseks muutunud. Rahvasporti  toetavad sponsorid arvavad, et tippsport on liialt räpane. Nad usuvad, et raha peaks suunama sinna, kus hinnatakse personaalset osalust.

«On miljoneid inimesi, kelle rõõmu peaks spordiorganisatsioonid palju rohkem toetama. Eneseteostusele rõhumine on oluline,» ütles Port.

Uue dopinguskandaali lahvatamise tõenäosus on tema arvates kümme protsenti. Siiski oleks Pordi hinnangul rumal kuulutada, et Mati Alaver on ainus kahtlane treener.

«Kui pöörame pilgud raskejõustiku ja kulturismi poole, poleks see imekspandav. Doping jõuab saavutussporti, kus peab palju suure mahuga treenima. Ma ei ütle midagi ratturite ja triatlonistide osas, aga kiusatus kipub tekkima seal, kus treenimine on keeruline,» resümeeris Port.