R, 1.07.2022

Südamearstid: Eesti noorte liikumisharjumused teevad muret

Jarmo Jagomägi
, Reporter
Südamearstid: Eesti noorte liikumisharjumused teevad muret
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Eno-Martin Lotman (vasakul) ja Henri Kaljumäe.
Eno-Martin Lotman (vasakul) ja Henri Kaljumäe. Foto: Ardo Kaljuvee

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) südamearstid muretsevad, et Eesti noored liiguvad ohtlikult vähe. 

Eesti noortest vaid 16 protsenti liigub iga päev piisavalt. Samas füüsiline aktiivsus noorena aitab kujundada treeningharjumused kogu eluks, määrates meie tervise tugevuse ka vanemas eas

PERHi südamearst Eno-Martin Lotman selgitas, et umbes 80% haigekassa ravirahast kulub ligi 20% abivajajatele suuresti elustiilihaiguste tõttu. «Umbes pooled iga-aastastest surmajuhtumitest Eestis on seotud kardiovaskulaarsete probleemidega. Oleme sellega kahjuks esirinnas nii Euroopas kui ka kogu maailmas.» 

Probleemid algavad juba noores eas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande kohaselt liigub vaid 11−15-aastastest kooliõpilastest vaid 16 protsenti vastavalt soovitustele, liikudes päevas vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. 

«Tervis on üks meie väärtuslikumaid ressursse ning selle säilitamise nimel tuleb teha järjepidevalt ja eesmärgipäraselt tööd noorest east,» kinnitas Lotman.

Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas tegevusi, millega hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine: näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, või ujumine. Tugeva kehalise aktiivsusega tekib tugev hingeldus ja higistamine, mida tekitavad jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine või raskuste tõstmine.

Nooruses pannakse alus elustiilihaigustele vanas eas

PERHi südamearst Henri Kaljumäe lisas, et vähene füüsiline aktiivsus noorena peegeldab sarnast käitumismustrit ka täiskasvanuna. Tema sõnul näitavad Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes kolmandik naistest ja lausa 40 protsenti meestest, kelle tervis seda lubaks.

«Samas on väheliikuv elustiil tänapäeval üheks kõige olulisemaks südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Tulemuseks on kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hinnanguliselt 30 protsenti kõrgem üldsuremus,» ütles Kaljumäe.

Spetsialistide sõnul mõjutab regulaarne treening ennekõike skeleti- ja lihassüsteemi, südame- ja veresoonkonda, parandab tasakaalu, koordinatsiooni, kognitiivseid funktsioone ning aitab säilitada normaalset kehakaalu. Samuti langetab regulaarne kehaline aktiivsus mitmete haiguste tekkeriski, sealhulgas vererõhuhaiguse, ajuinfarkti, suhkruhaiguse ja südame isheemiatõve.

Liikumist peab alustama täna

Südamearstid nõustuvad, et kui inimene on ebatervislike harjumustega organismi noorena väga tugevalt kahjustanud, siis pole seda võimalik enam täielikult taastada. Mida varem treeninguga alustada ning mida järjepidevamalt seda teha, seda parem.

«Parim aeg puud istutada oli 20 aastat tagasi. Teiseks parim aeg on täna,» meenutas Kaljumäe Hiina vanasõna, innustades nii noori kui ka vanemaid trenniga alustama.

Uuringute järgi piisab iga päev ka tagasihoidlikust füüsilisest aktiivsusest, kuid paremad tulemused kaasnevad mõõduka füüsilise koormusega. Alustada võib kasvõi 10-minutilisest võimlemisest iga päev, edasi saab treeningu pikkust ja koormusi tõsta.

Märksõnad
Tagasi üles