Eesti tippsuusatajad on endale treeneriks valinud Aivar Rehemaa ja loodavad algaval hooajal sõita tulemustele, mis annaksid ainest neist rääkida. Paraku on kesised rahalised võimalused pannud põntsu tugimeeskonna palkamisele ning nii tuleb näiteks suuskade määrimisel paljuski loota kõigevägevama toele.
Eesti suusatajate argipäev: tuleb kirikus küünlad süüdata ja loota, et suusad libisevad
Erasektorist sportlastele rahalist tuge leidnud Rehemaa sõnul kasutatakse teistes koondistes suuri summasid ettevalmistusele ja hooldemeeskonnale. Eesti suusatajad peavad algaval hooajal suuskade määrimises ilmselt Soome ja Venemaa koondistelt abi küsima.
«Jääb alati selline mulje, et see on selline ilus rahvamuinasjutt - «jaa, kindlasti. Me aitame ja teeme,» ütles Rehemaa ETV spordiuudistele. «Ja kindlasti üritatakse ka, aga ma olen selle asja sees olnud ja kui hooldemeeste keeles läheb asi lappama, et ilm hakkab muutuma ja midagi juhtub, siis need mehed on täielikult professionaalid. Nad teevad kõigepealt enda suusad ära ja siis kui aega jääb, ka teised.»
Kilp lisas omaltpoolt, et paljuski tuleb suuskade toimimisel pöörduda kõigevägevama poole. «Palume Jumalat ja võib-olla Aivar käib kirikus ja paneb mõne küünla ka, et meil ei tuleks tagasilööke suuskade pealt.»
Kehva olukorra sunnil otsustas Rehemaa Eesti murdmaasuusatamise ladvikut ise juhendama hakata. Kevadel liitus tema grupiga Marko Kilp, edasi liitusid näiteks Johanna Udras, Martin Himma ja Kaarel Kasper Kõrge.
Suurimad lootused on pandud Kilbile, kes on endale seadnud kõrged sihid. «Et kümne sisse sõita peab olema tugev. Need on ikkagi need sihid, kuhu tahaks jõuda,» rääkis Kilp ETV-le.
«Trenni tehakse kõvasti ja palju, kui tahetakse maailmas pildis olla. Ma arvan, et selle poole pealt me kindlasti maha ei ole jäänud, aga pigem ongi kõik muu, näiteks taustajõud. Kui sa näed, et iga sportlase kohta on üks-kaks taustajõudu, siis me ikkagi proovime siin põlveotsas tulemust teha. See ajab küll veidikene meele mustaks. Suusasport on Eestis ikka väga tahaplaanile jäänud.»