:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
/nginx/o/2020/11/02/13450926t1h8116.jpg)
Üle veerandi täisealisest elanikkonnast pole füüsiliselt piisavalt aktiivne, ütleb MyFitnessi personaal- ja jõusaalitreeningute juht Kadri Paat.
Trenniekspert: tabletist oluliselt parem ravim on liikumine
Samas on regulaarselt treenivatel inimestel 30 protsenti väiksem depressiooni ja dementsuse risk. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) info kohaselt pole 26 protsenti meestest ja koguni 35 protsenti naistest füüsiliselt piisavalt aktiivsed. Näiteks 18–64-aastased peaksid nädala jooksul treenima vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 70 minutit intensiivse koormusega. Sellele võiks lisanduda kahel päeval nädalas jõutreening luude ja lihaste tugevdamiseks.
Paadi kinnitusel on korduvate teadusuuringutega tõestatud, et regulaarne liikumine on vaimse tervise probleemide leevendamisel suureks abiks. «Alati ei peaks esimese asjana haarama tableti järele, igapäevast kehalist aktiivsust ja liikumist suurendada on sageli oluliselt parem ravim.»
Tema sõnul näitas ka Suurbritannias meditsiiniprofessorite läbiviidud uuring, et kehaline aktiivsus ja liikumine aitavad erinevate vaimse tervise probleemide ning stressi korral, aga ka dementsuse sümptomeid tublisti vähendada.
«Tihtipeale otsitakse n-ö imeravimit, -treeningut või ebaharilikku toitumisviisi, millega saaks ruttu ja kohe tervist parandada. Tegelikult peitub tõeline maagia väga lihtsates rutiinsetes igapäevastes tegevustes, mida peaksime oma elus rakendama. Seitse-üheksa tundi und, rohkem jalutamist või jalgrattaga sõitmist, aja leidmist nutiseadmetest ja ekraanidest puhkamiseks,» märkis Paat.
150 minutit trenni nädalas toob parema une ja sooritusvõime
Ta lisab, et uuringute kohaselt on täiskasvanute seas suur probleem väsimusega – näiteks USAs vaevleb päevase unisuse all koguni 35–40 protsenti inimestest. Riigis testiti 2600 eri vanuses (18–85-a) naist ja meest, kes tegid nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka kuni tugeva koormusega trenni. Osalejate tagasiside kohaselt tundsid nad end seejärel päeva jooksul vähem unisena, olid erksamad ja magasid öösel paremini.
«Siit nähtubki, et füüsiline aktiivsus parandab päevast sooritusvõimet. Magame öösel paremini, mis parandab omakorda päeval sooritusvõimet ning vähendab stressi, selgitas Paat.
Öösiti kesiselt magades, ollakse suure tõenäosusega ka päeval väsinum. Seetõttu muutub inimene inaktiivsemaks ning haarab kergemini kaloririkka toidu või maiuse järele, et end üles turgutada.
Samas toob Paat välja, et kui füüsilisel aktiivsusel on inimese vaimset tervist silmas pidades reeglina positiivne mõju, leidub ka neid juhtumeid, kus treening võib meie vaimset tervist või heaolu muserdada.
Alusta treeninguid õigetel eesmärkidel
«See juhtub, kui inimene tuleb trenni täiesti valedel eesmärkidel või on saanud treenimise kontseptsioonist näiteks sotsiaalmeediast väärad arusaamad. Justkui peaks ka tervisespordiharrastaja välja nägema ja treenima nagu kulturist või tippsportlane, kuigi eesmärk on hoopis teine,» arutles ta.
«Lisaks võib inimene tunda end halvasti näiteks oma välimuse pärast, tulles trenni end justkui karistama või hoopis mujal lasuvaid probleeme kompenseerima.»
Paat lisas, et raskest trennist pole kokkuvõttes kasu, kui muud elu aspektid lonkavad. «Seega on oluline tegeleda endaga mitmel tasandil ja leida igapäevasesse ellu sobilik treeningu ja kehalise aktiivsuse rutiin ja struktuur.»
Pahatihti on inimestel väärarusaam: olen õnnelik, kui rasvaprotsent on mingi kindel number. «Nii võib inimene tegelikult avastada, et treeninguga vaimne tervis pigem kannatab ja õnnetunne hoopis langeb. Nähakse, et soovitud eesmärgi saavutamine on utoopiline või liiga raske,» nentis MyFitnessi personaaltreeningute ja jõusaalitreeningute juht Paat.
«Mulle meeldib mõte, et oma keha tuleb kohelda nii, nagu see kuuluks inimesele, kellest kõige rohkem hoolid.»
Trenniga alustavate inimeste peamine viga on, et tahetakse kõike kohe ja kiiresti. «Erinevad «suveks vormi» algatused, 30-päevased väljakutsed, nädalased detox-dieedid või muud kiired lahendused tegelikult ei tööta. Lõpuks annab efekti tervisliku eluviisi ja treeningute regulaarsus ja järjepidevus, igapäevaeluga sobituv aktiivsuse rutiin,» kinnitas Paat.