/nginx/o/2012/01/23/925060t1h1cca.jpg)
Saaremaalt Leisi vallast Karjast pärit Sirle Seilenthal teeb kaasa Tallinna tõusujooksude sarja, kuhu kuuluvad mitmete kõrghoonete trepijooksud.
Tragi saarlanna vallutab joostes Tallinna kõrgehitisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
16. jaanuaril vallutas saarlanna pealinnas Radisson SAS hotelli 26 lõputuna näivat korrust, kirjutab Jooksuportaal.
Tagantjärgi tunnistab Sirle, et alt ülesse vaadates tundusid trepid talle hirmus kõrged. «Ja veel jälgida, kuidas esimese otsa hirmkiired jooksjad minema tormasid ja ülevalpool toimuv liikumine aina aeglasemalt ja aeglasemalt arenes,» meenutas saarlanna. Kaheksa korrust suutis ta liikuda ülepoole joostes, kuni 13. korruseni kaks astet korraga.
Kuna Sirle pidi pärast jooksu veel ujumistrenni minema, siis liikus ta edasi aste haaval. «Kopsud kähisesid sellest hoolimata üsna mehiselt ja õhku kippus kah puudu jääma. Paar hetke lõpus trepiastmele potsatades tõmbas ikka pildi halliks ka,» kirjeldas spordilembene naine. 19. korrusel jõudis talle järgi õepoeg Kaur Alle, kes Sirle eeskujul esimest korda taolisel üritusel osales. Sirlel kulus 26. korrusele jõudmiseks kuus sekundit üle nelja minuti.
,
Sirle sõnul otsustas ta tõusjooksude sarjas osalema hakata, sest see tundus lahe üritus. «Mul ei ole probleemi viimaseks olemisega ning seltskond on vahva,» rääkis saarlanna. Pealegi innustas teda sarja juhtlause «kes jookseb kõigest väest, saab üle igast mäest».
Sirle on ka maratonidel jooksnud, kuid trepijooksu peab ta maapinnal 42,2 kilomeetri läbimisega palju raskemaks. «Maratonis kulgen aeglaselt ja püsivas tempos, aga trepijooksul peaks siiski nagu mingil määral kiirust arendama. Raske uskuda, aga 26 korrust Radissoni treppe võttis rohkem võhmale ja veremaitse kurku, kui maraton. Ikka hoopis teistmoodi kogemus ja kes mind muidu sinna kinnistele treppidele lubanud oleks. Mine tea, äkki pääsen kunagi teletornigi,» ütles Sirle.
,
Kõige raskemaks momendiks trepijooksul pidas ta hetke, mil esmane hoog ja tempo raugema kipuvad ning hingamine juba kinni hakkab jääma. «Siis saad aru, et üles on veel pagana pikk tee minna,» nentis saarlanna. Eelmisel trepijooksul lauluväljaku tuletornis, kus ta tõesti hoolega lõpuni välja punnitas, olid Sirlele kõige raskemad eelviimased korrused.