:format(webp)/nginx/o/2020/03/06/12993775t1hc0b0.jpg)
/nginx/o/2020/09/11/13339283t1h0ad9.jpg)
Mõni aasta tagasi elasin üle ülikurva hetke, kui minu hea sõber siitilmast lahkus. Lahkus tervisesporti tehes, mängis sõpradega jäähokit. Ja sinna väljakule ta ka jäi. Tunnen endal teatud süüd, kuigi kaks korda oli meil juttu sellest, et ära sa jama selle hokiga – lähed hasarti, unustad ennast, spordimehe vaim saab võitu ning mootor ei pea vastu. Minu jutt pidanuks olema julgem ja teaduspõhisem. Aasta hiljem läks minu Rotary klubivend, kes oli just lõpetanud suusaringi. Mõlemad parimas loomeeas mehed.
Kuhu oleme jõudnud tervisespordiga? Kas üks osa on läinud liiga tippspordilikuks ja hakanud kasu asemel tekitama hoopis pöördumatut kahju? Kas meie, spordiinimesed, oleme teinud kõik, et anda õigeid signaale ja õpetussõnu, kuidas teha tervisesporti, kuidas alustada, palju ja mis alasid harrastada?
Tõenäoliselt ei ole. Kui kõrvale jätta maksimaalselt mõnikümmend tuhat inimest, kes keerlevad ühelt tervisespordi ürituselt teisele ning kelle tegevusel on mingi loogiline ülesehitus, siis ülejäänute jaoks on tõenäoliselt asi juhuslik ja ohtlik oma juhuslikkuses. Kas ala, mis kogemata ette sattus, on sobilik ja tehakse õiged esimesed sammud? Kui ei, on tulemuseks kas trauma või minimaalselt ebameeldiv eemaletõukav kogemus. Võib ju ausalt öelda, et vähemalt pool Eesti elanikkonnast ei tee üldse mingitki spordisarnast liigutust. Mida siis teha?
/nginx/o/2019/12/26/12834233t1hdab7.jpg)
Suur inimhingede insener Dale Carnegie ütleb oma psühholoogia kuldraamatus «Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi» lahenduseks ainult ühe võimaluse, millele ei saa vastu vaielda: «Panna teine inimene ise tahtma seda teha!»
Lihtne öelda, keeruline ellu viia. Ütles ju teinegi kuulus mees, Viinis elanud psühholoog Sigmund Freud: «Iga asi, mida teeme, johtub kahest motiivist: sugutungist ja soovist olla suur.» Omalt poolt lisaks siia veel Eesti vanarahvatarkuse – surmahirmu.
See teeb kokku juba korraliku stiimulite paketi, mida saab õigesti lahtiseletatuna viia väikeste tilkadena iga inimese igapäevamõtlemisse.
Kui sinu kehamassiindeks on üle 25, siis palun ära käi jooksmas. Tegele kepikõnni, suusatamise, rattasõidu või ujumisega. Seletame lahti, miks on see tema teatud liigestele ohtlik, ja inimene mõistab ning ebameeldiv kogemus jääb saamata.
Mõelge näiteks, kui emale antakse sünnitusmajas peale lapse ilmaletulekut ainult üks leht, kus on teaduslikult tõestatud, et kehaliselt arenenud laps teeb kooliülesandeid mitu korda paremini, sest tema aju töövõime on suurem. Milline ema ei tahaks, et tema laps oleks edukas – mitte ainult spordis, aga ka üldiselt elus. Vaid üks õige informatiivne paberileht võib teha imet, kui see viia inimeseni õigel ajal õiges kohas.
Teiseks näeme, kuidas avaliku elu tegelased tulevad meedias välja oma lugudega, kus arsti juures olles esitatakse kõigest 40-aastastele küsimusi tooniga, et kaua veel plaanis elada on. Tulemusena võtab inimene end kokku, muudab elustiili, söömisharjumusi ja mitmekesistab oma kehalist tegevust. Nii nagu just temale õige on, mitte sellega, mida lapsena kogemata tegema oli harjunud.
/nginx/o/2020/12/14/13529514t1h69d6.png)
Kolmandaks – raha on alati stiimul. Praegu oleme üles ehitanud solidaarselt ebaõiglase maksusüsteemi, eriti sotsiaalmaksu suhtes. Ole sa terve, sportlik ja tubli ning arste mittetüütav või siis krooniline elustiili ohver – sotsiaalmaksu tuleb tasuda võrdselt. Aga kui me lubaks mõelda kasvõi hetkeks, et kui sa pole viis aastat ühegi tervisemurega arsti poole pöördunud, siis sulle jääb kasvõi kümme protsenti rohkem raha kätte.
See oleks stiimul ning näiteks noorel perel jääks tänase keskmise palga juures aastas leibkonda tuhat eurot rohkem.
Ja nii tilk tilga haaval iga inimest eraldi mõjutades, temale õiget tegevust leides, võime kvaliteetsele elule suunata väga suure osa meie elanikkonnast. Ja kui veel näiteks Eesti Olümpiakomitee kodulehelt võiks leida mobiilirakenduse, kus on igal inimesel võimalik vastata kolmekümnele küsimusele ja peale seda tuleb talle ette treeningkava, kuidas võiks mõneminutiliste igapäevaste harjutuskordadega alustada nii, et tunneks head enesetunnet, meeldivat toonust kehas ning näeks, et ka tema võib ja suudab. Tervisesport ei tohi olla tippsport, vaid peab olema tervise sport.