PUUST JA PUNASEKS ⟩ Milliste piirangutega tuleb spordirahval esmaspäevast arvestada?

Homsest keelustatakse Tallinnas siseruumides igasugune sporditegevus. Foto: Meelis Meilbaum

Tulevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 23. detsember 2020 korraldusega nr 462) «COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud» hakkavad 28. detsembrist kehtima uued reeglid. 

Sporditreeningud on väli- ja sisetingimustes alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a lubatud, kui:

Ida-Virumaal ja Harjumaal:

1) ei ole siseruumides sportimine ja treenimine lubatud.

2) välitingimustes on lubatud individuaalne (2+2) sportimine ja treenimine. Samuti on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

Ülejäänud Eestis:

3) sisetingimustes on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga;

4) välitingimustes on lubatud individuaalne (2+2) sportimine ja treenimine. Samuti on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

5) sisetingimustes võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Välitingimustes toimub inimeste hajutamine;

6) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;

7) ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;

8) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktid 1, 2, 3, ja 4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.

Korralduse nr 462 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele:

Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.

Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.

Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.

Siseruumides on lubatud üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda kontaktivabalt maksimaalselt kahe isiku vahel vältides omavahelisi kontakte: a) sportlane ja treener; b) sportlane ja sportlane.

Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).

Siseruumides võib treeningu eel, treeningu käigus ja treeningu järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Sellisel juhul on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid asjakohaste juhiste järgi, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut.

Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.

Välitingimustes peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Lisaks võib rühma juures viibida treener või juhendaja. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.

Sisetingimustes on lubatud vaid individuaaltegevused. Lähtudes individuaalõppe ja treeningtegevuse põhimõttest on lubatud treening näiteks koos juhendajaga, samuti ka koos treeningpartneriga, kuid sellisel juhul ei tohi olla juures juhendajat. Näiteks reketialadel (tennis, sulgpall, lauatennis ja muu selline) on lubatud, et treener treenib ühte sportlast ja ka treening, kus üks tennisist treenib teise tennisistiga. Rühmatreeningud on sisetingimustes keelatud. Näiteks ujulas, jäähallis või kergejõustikuhallis ei ole lubatud samal juhendajal erinevate isikute juhendamine samas sportimispaigas samal ajal. Individuaaltegevus tähendab, et isik viib tegevust ellu üksi või maksimaalselt ühe lisanduva sportlase või treeneriga.

Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele. Esiliiga, rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni. Ida-Virumaal ja Harjumaal on keelatud kogu sporditegevus siseruumides ning grupitreening välitingimustes, v.a professionaalsetele sportlastele.

Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele.

Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja sportlastest, kellel on õigus Harjumaal ning Ida-Virumaal siseruumides treenida koos infoga, millisel spordiobjektil/objektidel konkreetne sportlane treenib.

Spordiobjektid peavad olema valmis esitama järelevalvet teostavatele isikutele nimekirja sportlastest, kellel on õigus antud spordiobjektil treenida. Spordiobjektide valdajatel peab olema ka nimekiri puudega isikutest, kes käivad spordiobjektidel treenimas. Puudega isikud saavad infot lahti olevate spordiobjektide kohta KOV-st.

Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.

Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.

Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).

Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.

Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.

Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.

Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.

Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.

Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.