/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/07/11637503t1h5dbf.jpg)
Valitsus andis teisipäeval rohelise tule kuueetapilise Estoloppeti suusamaratonide sarja läbiviimiseks. Ehkki täpsemaid korralduslikke tingimusi terviseametiga veel täpsustatakse, käib kahe avaetapi toimumiskohas vilgas ettevalmistustöö.
Suusasõpradel on põhjust optimismiks
Tamsalu – Neeruti suusamaratoni peakorraldaja Vahur Leemets lausus, et võistluse läbiviimiseks antud jah-sõna valmistas kahtlemata heameelt. «See tähendab, et meie senine töö ei ole päris ilma asjata olnud,» ütles ta.
Leemetsa sõnul antakse võistlustrassile lihvi juba pikemat aega. «Lund tundub küll palju olema, kuigi mõne metsasihi peal seda veel napib,» lausus ta ja viitas murele, mille põhjuseks on varasemalt metsamajandamise käigus masinate poolt tekitanud rööpad. «Metsasihid ei ole siledad, vaid seal on vaja rööpaid täita. Põllud on väga head. Loodame, et saame päris hea täispikkuses (41 km – M.M.) raja, kui sulailmad seda vahepeal väga hulluks ei muuda. Loodetavasti teeb sula asja ikka paremaks ning saame rööbaste osad osad samuti kõvemaks. Rööpaid siledaks lõplikult ei saagi, aga eks need tuleb lumega täita.»
Pariisis valitsevad ideaalsed olud
Praegu on Vahur Leemetsa sõnul võistlustrassil lumeolud piiripealsed. Tavapärasest rohkem leidub lund aga metsasihtidel. «Lund on küll palju, aga kui see kokku pressida, siis iseenesest hirmus paks kiht ei jää. Kindlasti ei ole olud halvad, sest lund tuleb kogu aeg natuke juurde,» rääkis suusamaratoni peakorraldaja. «Lahtist lund on umbes kahekümne sentimeetri jagu, aga kui see rajaks pressida, siis jääb heal juhul järgi viis ja halvemal puhul kolm sentimeetrit.»
Leemets kinnitas, et Tamsalu – Neeruti maraton kindlasti toimub ja kutsus kõiki huvilisi Pariisi radadele harjutama või eelluuret tegema. «Pariisis on ideaalsed olud. Viieteistkümne kilomeetri pikkune ring on meil nagunii juba olemas. Jõukohase raja leiab igaüks,» lisas ta.
Töö maratoniraja ettevalmistamisega käib samuti Mõedaku kandis. Seal korraldatava Viru maratoni organisaator Evi Torm kinnitas, et sel aastal sõidetakse 21 kilomeetrit pikal ringil. Maratonidistantsil osalejad läbivad ringi kaks korda.
«Väga hullu sula ei lubata. Loodan, et ring jääb püsima,» ütles ta. «Praegu tundub, et lumeolud on väga head. Isegi metsaalused on ilusa paksu lumega kaetud.»
/nginx/o/2019/01/14/11715417t1hf053.jpg)
Evi Tormi sõnul tuleb neil järgnevalt koostada täpne plaan selle kohta, mida, kuidas ja mismoodi korraldatakse. Plaan kooskõlastatakse omakorda terviseametiga. «Täpseid kitsendusi praegu veel ei tea,» ütles ta ja lisas, et toitlustamine peab rajal mingi määral ikkagi olema. «Ilmselt korraldame seda nii, et kõik asjad on eraldi topsides. Keegi kandiku pealt midagi oma käega ei võta, vaid kõik asjad, mida suusatajad saavad ongi omaette topsikutes. Tuleb samuti omajagu topsikute kokku korjamist.»
Mõedakul siseruumidesse ei lubata
Kohalikud abikäed on Tormi ütlusel korraldustiimil olemas, aga ilmselt ei öelda ära neilegi, kes soovivad südamest omapoolse panuse anda. «Abilised on oodatud, aga teistpidi jällegi natuke pelgan, et kui tulevad kontvõõrad, siis kuidas saan kindel olla, et nad on kõik tervise juures. See on kahe otsaga asi.»
Korraldaja sõnul peavad võistlejad igal juhul arvestama, et võrreldes varasemaga on olud kohapeal kasinamad. Näiteks siseruumides riiete vahetamise võimalust Viru maratonil ei pakuta. «Riiete vahetamine on igal juhul autodes. Ka pesemisvõimalus kohapeal puudub, sest keegi ei suuda seda hallata ega kontrolli all hoida,» märkis Evi Torm.
Tänahommikuse seisuga on 30. jaanuaril toimuva Viru maratoni eri distantsidele kirja pannud ligemale 450 suusasõbra. 6. veebruaril korraldatavast teisel etapil, Tamsalu – Neeruti maratonil, nagu ka kolmandal etapil 13. veebruaril Alutagusel on hetkel avaldanud soovi osaleda sadakond inimest.
Kahel esimesel etapil suusatatakse vaba- ja kolmandal klassikalises sõiduviisis.