Skip to footer
Saada vihje

Kuidas 24 miljonit eurot lihtsalt tuhaks põleb ehk Himki korvpallimeeskonna kannatuste teekond

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna: kuu keskpaigani Himki peatreeneriks olnud Rimas Kurtinaitis (vasakul) ja tiimi tähtmängija Aleksei Šved.

BC Himki korvpallimeeskond on aastaid kuulunud Venemaa paremikku ning juba kümmekond aastat tagasi näis, et kohe-kohe tehakse Moskva CSKA-le tuul alla. Ent ootuseks on see jäänudki, CSKA on 2003. aastast saati tulnud katkematult riigi meistriks. Himki ambitsioonid pole kahanenud, kuid tänavusest hooajast on kujunenud täielik katastroof. Mis juhtus?

Heidame esmalt pilgu turniiritabelitele. Euroliigas hoitakse 21 mängust saadud 2 võiduga väga kindlalt viimast kohta, eelviimasel tiimil on viis võitu enam. VTB Ühisliigas asutakse 5 võidu ja 6 kaotusega kaheksandal ehk viimasel play-off’i viival kohal. Meeskonna eelarve on seejuures jätkuvalt üks Euroopa suuremaid ehk 24 miljoni euro kandis. Saab öelda, et see raha sõna otseses mõttes põleb.

Ühisliiga raames külastab Himki igal aastal Tallinna ja on hästi tuntud ka Eesti korvpallisõpradele. Tänavusel hooajal on mäng Kalev – Himki planeeritud aprilli keskpaika, mõlemale põhihooaja viimaseks. Leedu portaal Krepsinis.net vaatles hiljuti selle klubi tänavuse tragöödia anatoomiat, teeme sellest kokkuvõtte.

«Koroonakoosseisus» mängiti paremini kui täisrivistusega

Himkit tüüris 2019. aasta jaanuari keskpaigast saati Rimas Kurtinaitis, kes kümmekonna päeva eest lõpuks ametist vabastati. Tulemuste põhjal võinuks selle otsuse teha juba palju varem, kuid erinevatel põhjustel asi venis. Kurtinaitis on Himki legend, sest 2011. aastal viis ta klubi VTB Ühisliiga (siis peeti Venemaa meistrivõistlusi veel eraldi) ning 2012 ja 2015 EuroCupi võitjaks.

Tänavune hooaeg hakkas kiiva kiskuma kohe algusest saati, mil meeskonda tabas koroonaviiruse laine ning mitu mängu peeti väga õhukese koosseisuga, kellele võeti appi mitu noort. Saatuse irooniana esitati neis kohtumistes mängulises plaanis paremaid partiisid kui hiljem täisrivistuses.

Jonas Jerebko (vasakul) oli üks neist, kes võitles mehiselt sügisel, mil paljud tiimikaaslased olid koroonas. Pildil rügab ta Madridi Reali tsentri Walter Tavarese vastu.

Himki eelarve kukkus eelmise aastaga võrreldes umbes 10 miljoni euro võrra, aga suur langus tabas sisuliselt kõiki Vana Maailma tippklubisid. Näiteks CSKA opereerib nüüd 40+ miljoni asemel vähem kui 30-ga. Himki loobus suvel kolmest mängijast Jeremy Evans, Anthony Gill, Chris Kramer), kuid asemele värvati veelgi nimekamad Greg Monroe ja Jordan Mickey, samuti Errick McCollum.

Kurtinaitis rõhutas, et eelmisel hooajal Müncheni Bayernit esindanud tsenter Monroe hakkab end nüüd tõeliselt heast küljest näitama. Mickey oli Himkit esindanud varemgi, aga proovis end vahepeal aastakese Madridi Realis.

Himki tahtis värvata Thomas Walkupi, kuid too eelistas jääda Kaunase Žalgirisesse. Walkup teadis, et teda ei oota Himkis stabiilne roll ning vaatamata asjaolule, et tema näol on tegemist mängujuhiga, saaks ta palli väga vähe katsuda… Ta leppis väiksema rahaga, kuid tema roll Žalgirises ja meeskonna tulemused näitavad, et tegemist oli õige otsusega.

Kaitsespetsidest loobuti

Arusaamatuks jääb Himki otsus täiendada meeskonda NBA staari CJ McCollumi venna Errickiga. Himki vajas meeskonnamängijat, musta töö tegijat ja kaitsespetsi, kuid võttis puhta viskaja. Hooaeg näitabki, et McCollumi kasutegur kaitses on väga kehv ning rünnakul särab ta ainult ühes kohtumises kolmest.

Ehkki ka eelmisel hooajal oli Himkil probleeme, seilas meeskond poolikuks jäänud Euroliiga turniiril ikkagi veerandfinaalikursil. Näis, et sel hooajal võiks teha sammu edasi, kuid kõik läks palju hullemaks. Kaitset pole ollagi ja rünnakuefektiivsus langes.

Seda võis ennustada juba suvel, sest kõik klubist lahkunud mängijad olid uutest tulijatest kaitses kõvemad. Peagi selgus, et Monroest ikkagi asja pole, tema esitustes puudus tahe. Perimeetrikaitses puudub agressiivsus, vastaste tagameestele ei avaldata piisavalt survet.

Järgmine mees istub kohvrite otsas

Häid kaitsespetse tiimi peaaegu ei jäänudki. Kõige püüdlikumad ja asjalikumad olid Jonas Jerebko ja Devin Booker. Aga nagu hea lugeja võis tähele panna, on eelmine lause kirjutatud minevikuvormis. Jerebkoga (ja Monroega) lõpetati hiljuti leping, Booker aga istuvat kohvrite otsas ning temagi ametlik lahkumine olla ja küsimus.

Tsenter Devin Booker (surub palli pealt) on järgmisena Himkist lahkumas.

Himki personalipoliitikast ei saa keegi aru. Jaanuari alguses jäid ühest hetkest mängudest eemale Jerebko ja lätlane Janis Timma ning kiirelt hakati rääkima sellest, et nende karjäär ses klubis on läbi. Jerebkost loobumine polnud mängulises mõttes arusaadav, Timma on aga eelmise hooajaga võrreldes küll selgelt tagasi andnud.

Ent tänases Euroliiga mängus Bayerniga peaks Timma rivis tagasi olema. Tema mänguline kõver liikus selgelt allapoole pärast mullu suvel peetud pulmi Venemaa lauljatari anna Sedokovaga…

Nüüd siis on Booker mees, keda enam platsil näha pole olnud ning korvi all peab vankrit vedama Mickey üksi koos veteran Sergei Monja ning noorte ja kogenematute venelastega.

Treenerite osakonnaga polnud lood paremad. Kui juba vanal aastal tundus, et on paras aeg teha vangerdus Kurtinaitisega, saadeti esmalt koju hoopis kolm abitreenerit. Miski ei muutunud ja lõpuks läks ka pealik, kelle asemel peab järelejäänud staariarmee riismeid ohjama Andrei Maltsev.

«Visake palju tahate, me viskame rohkem» suhtumine ei tööta

Kaitses on Himkil suurimad probleemid vastaste kiirete rünnakute ning pick’n’roll-olukordade lahendamisega. Hiilgavalt kasutas vastase nõrkused hiljuti ära näiteks Žalgiris, kes mängis oma tsentrile Joffrey Lauvergne’ile ette ühe olukorra teise järel ja too esitas karjääri parima partii (29 p, visked mängust 14/13).

Statistikud on välja arvutanud, et Himki vastu visatakse ühe pick’n’roll-olukorra kohta 0,92 punkti, mida on palju. Enamik teravaid sissemurdeid Himki kolmesekundialasse tekitab kaitsjate seas paanikat.

Heakene küll, Himki on sageli mänginud stiilis «visake palju tahate, me viskame rohkem». Tänavu ei tööta enam seegi, sest ka ründetegevus pole enam endisel tasemel.

Liiga palju loodetakse kaugvisetele, Euroliigas loobib rohkem kolmeseid ainult Madridi Real. Samas kahepunktivisetel on Real selgelt efektiivsem, Himki aga tabab kaarest seestpoolt umbes iga teise viske. Nii ollaksegi lõhkise küna ees.

Himki puhul on isegi raske välja tuua, kas tegemist on plaaniga A või B – andke pall Aleksei Švedile ja ta saadab üle vastase käe kolmese teele.

Rünnakuskeemid iseenesest pole kehvad, küll aga nende teostus. Kombinatsioonid jäävad sageli poolikuks, katteid ei panda korralikult ning tõrke korral ei leita plaani B.

Himki puhul on isegi raske välja tuua, kas tegemist on plaaniga A või B – andke pall Aleksei Švedile ja ta saadab üle vastase käe kolmese teele. Švedil on kahtlemata hea viskekäsi ja oskus sööta, kuid mida aasta edasi, seda vähem suudetakse neid omadusi Himki kui terviku kasuks ära kasutada.

Švedi suur ego püsib ega jää kellelegi nähtamatuks. Seda teavad suurepäraselt ka vastaste treenerid, kes suudavad sellele nupule edukalt vajutada. Kui vähegi leidub võimalus vastane üks-ühe vastu ette võtta, siis Šved teeb seda ega vaata kaaslaste poole. Kui Šved hingetõmbeks pingile kutsutakse, on ta enamasti solvunud, ning ometi saab ta mänguaega keskmiselt 33 minutit!

Miks võib Šved teha väljakul, mida tahab?

Švedi kaitsetegur on sel hooajal vähemalt 100 minutit mänginud meeste seas tagantpoolt teine – vastaste 100 rünnaku kohta on tema väljakul olles visatud Himki vastu üle 108 punkti. Himki on Švedi väljakul olles visanud 100 rünnaku kohta vaid 96,7 punkti – see on meeskonna paremuselt neljas tulemus.

Šved jagab mängus keskmiselt küll üle 8 korvisöödu, aga teeb ka üle 14 pealeviske. Sageli võib näha, et kui ta pole mõnda aega ühtegi viset sooritanud, teeb ta selle lõpuks kasvõi vägisi.

Aleksei Švedi viskekäsi on valus, kuid ta sooritab sageli ka liiga raskeid viskeid.

Miks võib Šved teha sisuliselt, mida tahab, aga vastutama pannakse põhimõtteliselt teised mängijad ja abitreenerid (kes portaali teatel tegid oma tööd hästi) ning ka Kurtinaitise usalduskrediit püsis eeldatust oluliselt kauem?

Venemaa ajakirjanike teatel tõi nimelt Kurtinaitis klubile ühe suure sponsori ja seetõttu ei tahetud temast viimase hetkeni loobuda. Veel ühe versiooni kohaselt olla Himki korvpalliagent Obrad Fimici väga tugeva mõju all. Fimic esindab aga – arvasite ära! – Švedi, Kurtinaitist ja veel viit Himki venelasest mängijat, sealhulgas Švediga sarnaselt varem NBAst läbi käinud Sergei Karasjovi.

Muide, suvel, kui Švedi eelmine leping oli lõppenud, tilgutanud Fimic meediasse bluffivaid uudiseid, et tema kuulsal kliendil on rahakaid pakkumisi Hiinast ja Madridi Realist. Himki ei tahtnud oma staarist ilma jääda ja tuli tolle nõudmistele vastu.

Kommentaarid
Tagasi üles