KOLUMN ⟩ Jaanus Kriisk: spordisponsori saatus ehk Koolikiusamise kõrgliiga

Jaanus Kriisk Foto: Sille Annuk

Pühapäeviti on Tartu Ülikooli spordihallis hea rahulik meestega trenni teha – suhteliselt vähe rahvast, peaaegu polegi kedagi. Õhtupoole, kui juba oli pimenenud, sõitsin pärast trenni kodu poole. Tee viib mööda Tartu vanglast, üle uue ringtee silla, rahvas kutsubki seda hellitavalt vangla sillaks. Sillale sõites näed vanglat lausa kahest küljest, õhtul tuled säravad ning seal tuledesäras istub tuhatkond tõelist kurjamit, mõrtsukat, vägistajat, röövlit, riigireeturit jne – ühiskonna tõeline põhjakiht. Neist poolsada peab seal viibima surmatunnini, nende patt on lunastumatu.

Vanglast mööda sõites vaatad peaaegu alati sinnapoole ja mõtled nendele, kes sealpool – et kas siis ilma pahategudeta ei saaks oma elu elatud.

Koju jõudes lehitsesin päeva uudisteveerge ja nädala kokkuvõttes kumas läbi, et tegelikud patused siin ilmas on hoopis suurärimehed. Pealkirjad järgnesid peakirjadele, nendest, kes müüri taga, aga mitte sõnakestki.