Suusamaratoni peakorraldaja on mees nagu orkester

Copy
Vahur Leemets.
Vahur Leemets. Foto: Tairo Lutter

Laupäeval sõidetakse Lääne-Viru maakonnas pikamaasuusatamise võistlussarja Estoloppet teine etapp, Tamsalu - Neeruti maraton, mille peakorraldaja on mitmekülgsete huvidega spordientusiast Vahur Leemets, kelle panust erinevatesse spordialade edendamisse hiljuti mitme auhinnaga ka tunnustati.

«Korraldasime koroona-aastal erinevaid spordiüritusi – talvine rattavõistlus, virtuaalne jooksuvõistlus, samuti mitmed ratta- ja jooksuüritused, suurimana 9-etapiline Lääne-Virumaa jooksusari, eks nende eest vast tunnustus ka tuli. Hea meel on suur, et märgatakse meie panust ja see annab ka omamoodi kindlustunnet, et teeme ikka õiget asja,» rõõmustas 22. Tamsalu-Neeruti maratoni peakorraldaja ja MTÜ Huviklubi Nelson juht Vahur Leemets, kes pälvis hiljuti Aasta Tervisesõbralik Organisatsioon 2020 ja Aasta tegija kohaliku spordielu edendaja kategoorias 2020 auhinna.

Suusamaratonide korraldamisega alustas Leemets juba 2006. aastal, mil kõigepealt oldi kandidaadiks Estoloppeti suusamaratonide sarjas, järgneval aastal juba ametlikult sarjas sees. «Eks see maratonide korraldamine omajagu pingeline ole, aga kui näen, kuidas mitusada inimest ühiselt rajale läheb, siis tean, et tubli töö sai tehtud ning tore on näha, et saame inimestele spordi kaudu nii palju rõõmu tuua,» kirjeldas Leemets, kelle jaoks on maratonide läbi viimine ka omamoodi eneseteostus.

«Ilma hea tiimita ei toimuks aga ühtegi üritust ning mul õnneks on väga tubli tiim,» kiitis suusamaratoni peakorraldaja, kelle õlul on kogu maratoni üldkorraldus, meeskonna koordineerimine, inimeste leidmine, raja kokkupanek, rajameistritega suhtlemine ja mis kõik veel.

Ettevalmistustega kenasti graafikus

Leemetsa sõnul on suusamaratonide korraldamise juures kõige suuremaks väljakutseks ilm. «Kui eelmine aasta jäi Tamsalu-Neeruti maratoni lume puudumise tõttu ära, siis sel aastal selle pärast muretsema ei pea. Rajapõhjad on meil tehtud, nüüd vaja need veel üle käia. Eks teha ole küll ja veel, aga oleme kenasti graafikus,» kinnitas Leemets.

Staažika ajalooga korraldaja sõnul on maratonide läbiviimisel erinevaid ootamatusi ikka omajagu ette tulnud. «Üks aasta magas meil näiteks võistlussekretär sisse, nii et osalejate võistlusnumbrid jõudis alles tund enne starti kohale. Veel meenub 2013. aasta väga lumine talv, mil raja tegemine oli korralik väljakutse, kuna iga päev sadas nii palju uut lund juurde, et eelmise päeva raja sisse tallamisest ei olnud midagi alles. Aga eks need ole talve eripärad - tallad rajad uuesti sisse ja mis seal ikka,» kirjeldas Leemets seikasid, mis korraldamise juures veel siiani eredalt meeles.

Sel aastal peaksid suusasõbrad aga kindlasti tutvuma Estoloppeti kodulehel olevate koroonaviiruse levikuga seotud piirangute ning end maratonile aegsasti kirja panema, et korraldustiim oskaks võimalikult täpse osalejate arvuga arvestada. «Lisaks piirangutele ootab sõitjad ka natuke muudetud rada - näiteks jääb sel aastal ära Pariisi juures mitmed tõusud ehk nii palju mägedes ei sõideta ning Pariisi osa on harrastajale natuke lihtsam. Selle võrra on siis põlluringid pikemad,» kirjeldas peakorraldaja selleaastast võistlusrada.

Süda kuulub süstaslaalomile

Suusamaratone on Leemets küll üksjagu korraldanud, kuid ennast peab ta pigem harrastussportlaseks. «Eks mõned korrad olen ikka maratonidest osa ka võtnud, aga pigem olen suusatamisega teiste tegevuste kaudu seotud,» lausus mees. Nimelt on Leemets ka suusavõistlustel kohtunik, koordineerib Skandinaavia suusakohtunikke ja samuti kooskõlastab koolitusi.

Igapäevaselt MTÜ Huviklubi Nelson alt spordivõistlustel ajavõtmisega tegelev Leemets naudib ise aga kõige enam süstaslaalomit ehk aja peale mööda kärestikku süsta või kanuuga aerutamist. «Mõnusalt ekstreemne spordiala, mis pakub parajalt pinget ja mida tehes tunnen end väga hästi,» kirjeldas ta spordiala, millega on tegelenud juba lapsepõlvest.

Vahur Leemes stiilinäide süstal.
Vahur Leemes stiilinäide süstal. Foto: Erakogu

Leemets sõnul tekkiski huviklubi esmalt süstaslaalomi klubina, sealt edasi hakati korraldama rattamaratone, siis juba suusamaratone, lisaks korraldatakse ka ronimistreeninguid. «Oleme selline mõnusalt toimekas seltskond - mõtleme pidevalt uusi asju välja ja näeme, kuidas üks ettevõtmine viib sageli millegi uue ja veel põnevamani,» lausus ta.

Laupäeval, 6. veebruaril toimub Estoloppeti sarja II etapp 22. Tamsalu-Neeruti maraton algusega kell 11.00 Tamsalu suusastaadionil. Suusasõbrad saavad enda proovile panna põhidistantsil (41 km) ja lühikesel distantsil (21 km), samuti toimuvad lastesõidud. Registreerumine: www.estoloppet.ee

Tagasi üles