/nginx/o/2014/11/14/3522517t1h48e8.jpg)
/nginx/o/2021/02/05/13614614t1hc755.jpg)
- Jalgpallur Adebayo Akinfenwa kaalub küll 120 kg, kuid surub rinnalt ka 180 kg
- 165 kg kaaluv Mekhi Becton tegi NFLi draftis oma kiirusega paljudele silmad ette
- Liigne kehakaal hakkab ühel hetkel ikkagi põlvedele ja liigestele tunda andma
- Priit Lehismets meenutab Kalev/Cramo meeskonna «pakse»
Profisportlased on stereotüüpselt ideaalses vormis. Leidub küll alasid, kus suur kehamass on eelis – näiteks heitealad või maadlus –, ent need on siiski vähemus. Silmatorkavalt suuri mehemürakaid näeb müttamas ka pallimänguliigades ning nad tekitavad alati palju emotsioone ja kõneainet.
On nad laisad ja vormist väljas? Mõni ongi kogu karjääri väikse kõhukesega, mõned on juurde võtnud koroonast tekkinud mängupausi tõttu.
Äsja lõppenud käsipalli MMil köitis üle maailma palju tähelepanu Kongo DV koondise 26-aastane joonemängija Gauthier Mvumbi. Mvumbi kaalub 130 kg ja kannab hüüdnime El Gigante (Hiiglane – M. G.). Mees jäi silma ka ühele korvpalliliiga NBA kõigi aegade domineerivamale mängijale, hiiglasemõõtu Shaquille O’Nealile, kes saatis Mvumbile Twitteris tervitussõnumi.
Prantsusmaal sündinud Mvumba pole klubitasemel päris tippu jõudnud ja on suurema osa karjäärist mänginud Prantsusmaa madalamates liigades. «Ma ei julgenud unistadagi, et saan sel tasemel mängida. Kavatsen MMi täiel rinnal nautida ja hetke ära kasutada,» sõnas ta suurturniiri eel Prantsusmaa lehele L’Écho Republicain.
Maailma tugevaim jalgpallur
Iseäralikult suure kehakaaluga mehi leiab igal pallimängualal. Jalgpallis on kõige silmapaistvam näide praegu Inglismaa esiliigas Wycombe Wanderersis mängiv ründaja Adebayo Akinfenwa, kes kaalub 185 cm juures ligi 120 kg. Ta suudab vaatamata ebatraditsioonilisele kehale ja 38 eluaastale jätkuvalt väravaid lüüa ja aitas oma koduklubi eelmisel hooajal esimest korda esiliigasse. Lisaks peetakse teda maailma kõige tugevamaks jalgpalluriks – tema rinnalt surumise rekord on 180 kg.
/nginx/o/2021/02/05/13614884t1hc671.jpg)
Akinfenwat on suure kaalu tõttu palju narritud. «Paks Eddie Murphy! Su tissid on suluseisus!» toob hüüdnime The Beast kandev jalgpallur näiteid solvangutest, millega teda on kostitatud. 18-aastaselt Leedu liigasse siirdunud mängija oli tollal sealses liigas ainus mustanahaline ja pidi taluma kõikvõimalikke rassistlikke solvanguid.
Ta sööb palju ja treenib jõusaalis jalgpalluri kohta tavatult suurte raskustega. «Pean siiski meeles pidama, et olen jalgpallur, ja jõusaalis piiri pidama, sest pean jõudma väljakul ka joosta.» Kogenud mängija on oma erilist välimust ära kasutanud ja loonud rõivabrändi The Beast Mode. Inimeste reaktsioonidega tuleb ta juba hästi toime: «Leian, et erinev olla on okei. Selline ma olen ja olen sellega rahul.»
Jalgpallis tegutsevad suuremakaalulised mehed enamasti keskväljal, kus suudavad tehniliste oskustega oma suurt kaalu ja kehvemat liikumiskiirust kompenseerida.
Hiljuti teatas karjääri lõpetamisest aastaid Euroopa tippklubides mänginud Baby Shaq ehk Kreeka korvpallikoondise endine keskmängija Sofoklis Schortsanitis. Tema kaal varieerus 150 ja 180 kg vahel, pikkust on mehel 206 cm. Kuigi talle sai kaalu tõttu osaks palju kriitikat, oli ta platsil vähese ajaga äärmiselt efektiivne ja jõudis paljude fännide südamesse.
/nginx/o/2021/02/05/13614896t1h4394.jpg)
Ameerika jalgpalli profiliigas NFL on mäemõõtu mehi palju, ent sealgi torkab mõni teistest enam silma. Üks selline on möödunud aastal New York Jetsiga lepingu sõlminud Mekhi Becton, kes kaalub 165 kg, ent jookseb sellele vaatamata nagu noor sälg. Seejuures on tema rasvaprotsent vaid 17 ning 40 jardi (36 m) jookseb ta 5,10 sekundiga. 2019. aastal kaalus ta seejuures 176 kg, praegusesse seisu on ta end vorminud eratreenerite ja toitumisspetsialistide abiga.
6'7" and 364 lbs... OL Mekhi Becton just ran a 5.11u 40-yard dash! ?
— NFL (@NFL) February 28, 2020
Becton is the No. 5 overall prospect. (via @MoveTheSticks) @UofLFootball
?: #NFLCombine on @NFLNetwork
?: https://t.co/vDFxxNddNZ pic.twitter.com/5OOdrZAncl
Lühikese ajaga on ta teeninud hüüdnimed The Great Wall of Green (Suur Roheline Müür) ja Mount Becton (Bectoni Mägi).
Offensive tackle’i (ründeliini mängija, kes kaitseb mängujuhti) positsioonil tegutseva Bectoni mängud on silma särama pannud paljudel ekspertidel. Mees ise nimetab oma tugevuseks domineerimist. «See, kuidas ma domineerin igas mängus. Tunnen, et see on mu mängu tugevaim külg: olla domineeriv ja füüsiline.»
/nginx/o/2021/02/05/13614902t1h01f1.jpg)
Endine NFLi mängija Brian Baldinger töötab nüüd analüütikuna ja on üks paljudest, kes Bectonit imetleb. «Lisaks ülivõimsale füüsisele on ta ka väga tehniline, teab, kuidas oma jõudu kasutada. Tal on suurepärane tasakaal ja võime korraga töös hoida nii käsi kui ka jalgu, see on märk suurepärasest atleedist. Tema suunamuutuse kiirus on nii suure mehe kohta hämmastav,» on Baldinger öelnud.
Bectoni käte siruulatus on 210 cm, mistõttu on temast pea võimatu mööda pääseda. Nii suudabki rookie juba praegu vastaseid siia-sinna tõugata, nii nagu ise soovib. «On suurepärane tunne vastaseid maha tõmmata ja mu eesmärk on sellega igas liikumises hakkama saada,» ütleb mängija. «Olen õppinud olema kannatlikum, sest tean, et teistel pole selliseid gabariite nagu minul. Kui suudan oma jalgu kiiresti liigutada ja vastasele esimesena käed külge saada, siis ei pääse nad minust mööda.»
Jets rookie Mekhi Becton dominates in the trenches ? @BigTicket73
— NFL (@NFL) October 1, 2020
?: #DENvsNYJ – 8pm ET on @NFLNetwork
?: NFL App // Yahoo Sports App pic.twitter.com/b8v6tIlfRX
Kaalult on Becton liigas teisel kohal, veel raskem on 172 kg kaaluv Trent Brown (Las Vegase Raiders).
Kaal hakkab põlvedele
Ookeanitaguses korvpalliliigas NBA on alati olnud suuri mehi, kes ei jää silma mitte pikkuse, vaid liigsete kilode tõttu. Praegu on üks liiga raskeimaid mängumehi New Orleans Pelicansi noor Zion Williamson, kes kaalub 201 cm juures pea 130 kg. Tema ei suuda selle kaalu juures aga enam efektiivselt tegutseda ja on saanud palju kriitikat.
/nginx/o/2021/02/05/13614905t1h4c43.jpg)
Kuulsuste halli liige Charles Barkley oli samuti mängijana teistest suurem ja teab seega, millest räägib. «Ma olin paks ja pidin mingi aeg kaalu langetama. Ma ei tea, mis Zioni ideaalne mängukaal on. Mina arvasin ülikooli ajal, et minu ideaalkaal on 136 kg, ent Kuulsuste Halli pääsemiseks pidin siiski 20 kg kaotama. Kuulsin, et ta kaalub ligi 130 kg, selle kaaluga ei suuda ta NBAs mängida, see hakkab ka põlvedele,» on endine tippmängija öelnud.
Eesti vollekoondis mängis mõni aasta tagasi Makedooniaga, kelle ridades oli mitu mängijat, kes olid kõike muud kui pikad ja sihvakad nagu võrkpalluritele kohane. Sellest hoolimata said nad suurepäraselt hakkama ja tegid meie poistel selja prügiseks. Mitu eestlast tõdes mängu järel, et «paksukesi» ei maksa kunagi alahinnata. Inimeste kehad on erinevad ja paljud mängijad on ka väliselt ülekaalulisena suutnud teha väga edukat karjääri.
Lehismets meenutab Kalev/Cramo «pakse»
Kalev/Cramo korvpallimeeskonna füüsilise ettevalmistuse treener ja füsioterapeut Priit Lehismets on klubis tegelenud väga paljude mängijatega. Liiga palju kaaluvate sportlastega on Lehismets samuti kokku puutunud.
Samas tõdeb ta, et korvpallis peavad korvialused mängijad pigem olema natuke raskemad kui kergemad.
Hooajal 2008/2009 Cramos pallinud tsenter Kevin Lyde oli suur mees, pikkus 206 cm, kaal üle 120 kg. «Tal oli ikka korralik kõht ees siia tulles. Ja temasuuruse mehe puhul oli hämmastav, et tema jõud oli olematu! Ta surus rinnalt 60–70 kg, mis on täielik huumor. Polnudki varem kangi teinud. Temasugune peaks 150 kg suruma. Samas korvi all ta möllas korralikult ja teda sealt ära ei lükatud,» meenutab Lehismets.
/nginx/o/2021/02/05/13614909t1hcaca.jpg)
Kui ülejäänud mehed tegid jõusaalis harjutusi raskusega, siis Lyde rassis Lehismetsa sõnul tühja kangiga. «Ei saa öelda, et mängija peab alati hirmsate jõunäitajatega või superfüüsisega olema, vahel saavad ka sellised mehed väga hästi hakkama. Lyde’i rasvaprotsent oli samuti korralik. Ja ta ise ei leidnud, et midagi üleliia on. Mõni tahabki, et oleks pigem kilosid rohkem, siis on korvi all lihtsam,» räägib Lehismets.
Kalevis samuti tegusid teinud tsenter Travis Reed (203 cm) oli Lehismetsa sõnul samuti mees, kelle jõunäitajad olid kesised. «Tema jõud oli justkui olematu, samas oli ta Balti liiga parim lauavõitleja ja top scorer ning keerutas korvi all ikka väga hästi,» meenutab füsioterapeut.
Aastatel 2009–2010 klubis mänginud tsenter Charron Fisher oli kehaehituse järgi pigem Ameerika jalgpalluri moodi. «Tema oli paks, aga ka tugev. Ameeriklased ju söövad ainult «kräppi», friikaid ja kana. Nende toitumistavad on meie mõistes väga ebatervislikud. Tema oli üsna lühike, 1.95, aga jõudu oli looma moodi ja võttis lauda hirmsalt. Ise on nad üldiselt rahul oma kaaluga ja alla võtta ei soovi.»
Samuti Eestis tegusid teinud tohutute biitsepsitega Nate Foxi jalad olid peenikesed ja jõusaalis ta nende treenimisele ka tähelepanu ei pööranud. «Tema kompenseeris nõrku jalgu võimsa ülakehaga, jõusaalis polnud ta nõus ka jalgu treenima. Tegi ikka biitsepsit ja rinda.»
/nginx/o/2021/02/05/13614919t1hf870.jpg)
Samas kinnitab Lehismets, et suur kehakaal hakkab ikkagi liigestele. «Hüppeid on kossus nii palju, et puusad, põlved ja hüppeliigesed saavad vatti. Iga mängija üldiselt teab, millises kaalus ta end mugavalt tunneb, ja pärast suve võetakse tihti ligi 10 kg alla,» märgib ta. «Tänapäeval on aina rohkem mängijad fit’id ja sellele pööratakse varasemast rohkem tähelepanu.»