«Nad püüavad meid mürgitada!» Sellise lausega ehmatas üks Nõukogude Liidu paremaid jalgpallureid Fjodor Tšerenkov ühel ilusal päeval oma meeskonnakaaslased poolsurnuks ja lükkas ühisel söömaajal supitaldriku endast eemale. Oli 1984. aasta märtsikuu ning Moskva Spartaki meeskond valmistus UEFA karikasarja mänguks Brüsseli Anderlechtiga.
Spartaklased viibisid Tbilisis, sest Moskvas oli ilm külm ja mäng viidi soojema kliimaga linna. Belglased olid kodus peetud avamängu võitnud 4:2, kuid spartaklased haistsid oma vastuvõimalust. Neil oli suurepärane meeskond. Tol hetkel aga mõistsid nad, et nende staarmängijaga on midagi valesti.