VIDEOD JA GALERII ⟩ Markko Märtin valiti Kuulsuste kotta: kindlasti on see au

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muusemis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok, seisab pressiteates. 

«Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,» rääkis MOMU juht Arno Sillat.

«Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.»

Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste kotta valitud:

Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MMil poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

«Jälgin kõiki meie spordialasid, nii meedias kui ka laialdasemalt,» rääkis Kiisa, kelle sõnutsi on praegu kätte jõudnud pigem autospordi ajastu. 

Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006 oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.

«On palju sõite olnud, millele tagantjärele mõelda ja analüüsida - mis saanuks teisiti teha. Midagi jääb ikka kripeldama, teisalt tahtmine oli nii suur, et võib-olla tänu sellele jõudsin oma saavutusteni,» ütles eelmise aasta lõpus profispordiga lõpparve teinud Leok. 

Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MMil etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.

«Kindlasti on see au, olla üks ära märgitutest, arvestades, kui pikk ajalugu on sellel spordil,» sõnas Märtin. «Minu tulemused pole võib-olla nii meeletud olnud, aga mulle jäi võib-olla avastaja roll. Teistel meestel olid piirid ees, minu jaoks olid need kadunud.»

Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.

«Ajad on natukene muutunud, inimestel on teised huvid ja võimalused. Eestis kahjuks ringrajasõitu praegu vormelitega on väga vähe, ainult Pärnu ringil. Seal siiski leidub pealtvaatajaid,» märkis Napa. 

Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.