R, 9.12.2022

Sildarude valguses: keeruline kaksikroll ehk Kui lapsevanem on ka treener

Oma kogemusest räägivad Eesti tippsportlased ja treenerid
Mariel Gregor
Sildarude valguses: keeruline kaksikroll ehk Kui lapsevanem on ka treener
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Mart ja Alar Seim peavad olude sunnil Tokyo olümpialt teleri vahendusel jälgima.
Mart ja Alar Seim peavad olude sunnil Tokyo olümpialt teleri vahendusel jälgima. Foto: Liis Treimann / Postimees
  • Kõige rohkem paneb lapsevanamast treeneri kannatlikkuse proovile teismeiga
  • Vahel kaob vanema roll treeneri rolli sisse ära
  • Oma last on raskem treenida kui teisi sportlasi
  • Sellise mudeli toimimine eeldab mõlemapoolset pühendumist

Nii Eesti kui maailma spordis on hulgaliselt näiteid, kus sportlase ja treeneri vahel on lisaks lapse ja lapsevanema side. See teeb asjad osalt raskemaks, teisalt lihtsamaks. Uurisime Eesti spordiperedelt, kuidas nad sellise olukorraga hakkama saavad.

Üldiselt koorub Eesti tippsportlaste ja nende treenerist vanematega vestlustest välja, et selline suhe on keerulisem toimima saada, ent siiski võimalik. See eeldab mõlema poole suurt pühendumist ja palju kannatlikkust.  

Mart Seim ja Alar Seim

Tõstja Mart Seim on terve elu treeninud oma isa Alar Seimi käe all. Järelikult sobib nii mõlemale, ütleb 30-aastane atleet. «Oleme lisaks teinud koostööd erinevate riikide treeneritega, aga plaanid teeb ikka isa. Me arutame asju palju ja minulgi on sõnaõigust, mida võtta, mida jätta. Palju käib praegusel ajal trennis enesetunde järgi ja see on aastatega muutunud, sest mõnel päeval pole nii-öelda 100% head seisu – kuskilt annab miski tunda. Siis pole vaja hullu panna ja isa mõistab seda.»

Sportlane tõdeb, et nooremana oli temalgi keerulisemaid aegu. «Eks ma olen pubekana papsil kõvasti kruvisid ühele ja teisele poole keeranud, tal on ikka väga pikk närv minuga olnud,» naerab tõstja, kes sai mingid nooruselollused vaatama isast treeneri valvsale pilgule ära teha. «Aga see tehti kiirelt selgeks, et trenni arvelt mingite jamadega ei tegeleta.»

Seim ütleb, et just nooremana kippus ta rohkem oma arvamust avaldama. «Kui ikka YouTube'is näed, et kuskil maailmas tehakse asju nii ja meie teeme teistmoodi, siis kippusin vahel targutama. Vaidleme vahel praegugi, aga üdiselt käime me sama teed ja suuri lahkhelisid pole.»

Isa ja treeneri rolli segunemist pole noorem Seim tunnetanud. «Me oleme kuidagi suutnud asju nii hoida, et ma olen ikkagi tundnud mõlema olemasolekut, nii isa kui treeneri.»

Alar Seim ja Mart Seim treeningul.
Alar Seim ja Mart Seim treeningul. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Treeneri ja isarollis olev Alar Seim leiab, et murdeea probleemid on normaalsed ja rasked ajad üleelatavad. «Pubekaiga ongi iga noore ja tema lähedaste jaoks keeruline, sest inimene kasvab suureks ja palju on muutuvat. Ja siis on tihti probleemides vaja süüdlast leida ja eks need kõige lähedasemad inimesed siis on ikka süüdi. On vaja suurt kannatlikkust ja see aeg möödub,» sõnab lapsevanem Seim.

Ta usub, et oma last on kordi keerulisem treenida ja spordis kaugele viia kui mõnd teist treenitavat. Oma laps on ikkagi kallis ja armas ning teda tagant sundida on tihti raskem.

«Kindlasti on keerulisem olnud. Ka teistes riikide samas rollis treenerid kinnitavad seda ja ütlevad, et teist korda oma poegi treenida ei tahaks. Muidugi on Mardiga ka raske olnud, aga tulemus on ju hea. Tippspordis on tähtis suur mõlemapoolne pühendumine ja sellest on ta aru saanud. Suurt sundimist pole tema puhul olnud, sest ta on eesmärgile keskendunud. Vaid päris lapsena oli Mardil valik, kas tõstmine või lauatennis, aga mul oli juba saal ja kõik muu olemas ja siis ma suunasin teda ikka tõstmise poole. Aga edasi pole suurt sundimist olnud,» ütleb treener.

Samas tõdeb Alar Seim, et lapsevanema roll on treenimisel ka abiks, sest oma last tunneb vanem paremini. Seda, et isa ja treeneri roll segamini oleks või ühele poole liialt kaldu, ta ei tunneta.

«Sa tead, kuidas ta magab, sööb, millised tujud on. Ühine kulgemine annab ka eeliseid. Kui Mart noor oli, siis kulus meil trenni jõudmiseks autos pool tundi ja tagasi samuti. See oli hea aeg, kus ta oli nii-öelda sunnitud seisus ja pidi minuga rääkima, kuigi võib-olla poleks tahtnud. Ja saime olulisi teemasid lahata. Eks koduski oli teemaks sport, aga ei saa öelda, et oleks rollid kuidagi sassis olnud ja kodus oleks ka ainult treener,» sõnab isa Seim.

Martti Keel ja Avo Keel

Kauaaegne Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel on treenerina juhendanud mõlemat oma võrkpallurist poega Marttit ja Markkust. Isa ütleb, et lootis esialgu töö- ja pereelu lahus hoida, ent mõistis hiljem selle võimatust.

«Algusaegadel arvasin, et ma suudan hoida pere- ja tööelu lahus. Et tööl on minu poisid samal pulgal teiste mängijatega ja mingeid erisusi pole. Aga mingil hetkel sain aru, et pigem püüan seda nii kramplikult teha, et nõudmised ja normid neile on hoopis suuremad. Hakkasin liigselt nende tegemisi jälgima ja tahtsin, et nad millegi vastu ei eksiks. Kindlasti nõudsin neilt rohkem tööd, pingutust ja kvaliteeti, kimbutasin neid rohkem. Rollide lahus hoidmine on keeruline,» tunnistab kogenud võrkpallitreener.

Martti Keel treenerist isa Avo Keele nõuandeid kuulamas.
Martti Keel treenerist isa Avo Keele nõuandeid kuulamas. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Kui Keel Eesti koondist juhendas ja vanema poja Martti võistkonda võttis, tekkisid mitmeid ilkujaid, justkui oleks poeg koha saanud isa-poja suhete tõttu. «See oli nii tõesti, kuigi paljud teised treenerid ütlesid ka, et ära sellele mõtle ja ära jäta seepärast teda võtmata, et kardad kriitikat. Aga minu sisemine «mina» oli kimbatuses, kartsin, et hakatakse kisama. Ja hakatigi, kuigi aastaid hiljem on needsamad kisajad öelnud, et see oli ju treeneri otsus ja pole mingit teemat. Aga sel hetkel aeti teist juttu» meenutab Keel.

«Võib-olla see on minu nõrkus, sest kindlasti on selliseidki, kes soosivadki oma lapsi ja neil on ükskõik, mida arvatakse.»

Keel ütleb, et mõlemad pojad pole tema treeningmeetodite üle nurisenud. «Ise pole nad mulle öelnud, et mis sa jamad või jaurad. Aga eks nad mõlemad tahtsid ka heaks saada ja olid valmis pingutama iseenda ja võistkonna heaolu nimel. Poiste kiituseks saan öelda, et neil on jalad maa peal. Nad pole sellised inimesed, kes arvaks endast rohkem, kui nad tegelikult on.»                     

Avo Keele vanem poeg Martti Keel mängib isa juhendamisel praegugi Pärnu VK ridades. Sarnaselt isale tugeva karakteri ja võitlejahingega võrkpallur kinnitab, et ei tundnud end nooremana isa trennis kuidagi eriliselt.

«Ma ei tundnud erikohtlemist ei üht- ega teistpidi. Olen ise alati pigem töömees kui viilija olnud ja mul polnud vahet, kes treeneriks oli. Vanemaks saades olen ise täheldanud seda, et olen isale julenud ehk rohkem arvamust avaldada kui mõne teise treeneriga ehk teeks,» räägib Martti Keel.

Sportlane usub, et talle on isa käe all treenimine pigem kasuks tulnud. «Võrkpallialased teadmised ja arusaamad on ikka sealt tulnud. Kas see on lihtsam või raskem karjääri osas, raske öelda, on nii ja naasuguseid näiteid. Kindlasti on mingi uks kergemini avanenud, sest olen Avo Keele poeg. Samas, kellele ei meeldi mu isa, sellele ei meeldi tõenäoliselt ka mina ja see võib ka niipidi avalduda.»

Martti Keel meenutab, et noorukina oli isa kohaolekut teinekord tunda ka siis, kui teda tegelikult kohal polnud. «Kui Audenteses olin, 16-18-aastaselt, ja esiliigas või Andrei Ojametsa käe all Pärnus mängisin, siis mul oli ikka isa kontroll peal. Mis siis, et ta polnud sel hetkel minu treener. Seeläbi oli mul mingeid noore poisi lollusi palju raskem korda saata kui teistel.»

Kaarel Nurmsalu ja Toomas Nurmsalu

Endine suusahüppaja Kaarel Nurmsalu ütleb, et vanemast treener on karm tee. «Mina sellist juhtumit ei tea, kus lapsel oleks treenerist isa või ema käe all kergem. Pigem ikka vastupidi, vastasel juhul pole ilmselt tegu tippspordiga. Nägin omal ajal kõrvalt sedagi, kuidas Anatoli (Šmigun - M.G.) ja Kristina (Šmigun-Vähi - M.G.) omavahel suhtlesid – no see oli ikka karm andmine! Aga tippsport ongi karm. Vanem julgeb oma last paratamatult rohkem piitsutada ja testib rohkem piire. Kurb on see, et treeneri ja lapsevanema rollid lähevad segamini. Õigemini isaroll kaob ära. Kodus on samuti ainult treener ja see on väga raske,» meenutab Nurmsalu, keda treenis isa Toomas.

Toomas (vasakul) ja Kaarel Nurmsalu.
Toomas (vasakul) ja Kaarel Nurmsalu. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Endine tippsportlane räägib, et sai treenerist isa käest kõvasti vatti, eriti keeruline oli puberteediiga. «Eks sai ka õhtuti väljas käidud ja kui hommikuses trennis polnud konditsioon selline nagu vaja, siis isa ei halastanud ja planeeritud 1,5 tunni pikkuse trenni asemel oli trenn 2,5 tundi.»

Et isa treenis ka teisi kahevõistlejaid, tekkisid armukadeduse probleemid. «Kahevõistluses tekkisid tal trennis oma lemmiklapsed, mis minus tekitas armukadedust, et miks teisi minust rohkem hoitakse. Tundsin enda suhtes ebaõiglust. Aga nii karastus teras, tänu sellele jõudsin mina ehk kaugemale, mitte need, keda isa seal poputas,» tõdeb ta.

Tihti ei julge sportlased vanemast treenerit kunagi välja vahetada ja seetõttu kannatab sportlik areng. Nurmsalu julges selle sammu astuda.

«2008/2009 hooajal sain aru, et meie koostöö ei toimi, sest isa teadmistel suusahüpetes tuli lihtsalt piir ette. Ütlesin talle, et peaksime midagi muutma ja tema ütles, et olgu, leiame lahenduse. Ses osas läks mul hästi, ta jätkas mänedžerina, aga sain oma isa tagasi. Kodus oli keegi, kellega sai taas asju arutada. Kokkuvõttes, kui me räägime tippspordist, on lapse ja lapsevanema kombo sportlase ja treenerina väga-väga keeruline,» leiab Nurmsalu.

Sportlased, kes on treeninud isa/ema käe all:

Mart Seim (tõstmine), treener Alar Seim

Kristina Šmigun-Vähi (murdmaasuusatamine), treener Anatoli Šmigun

Jakob, Filip ja Henrik Ingebrigtsen (kergejõustik), treener Gjert Ingebrigtsen

Robin Nool (kergejõustik), treener Erki Nool

Rasmus ja Maris Mägi (kergejõustik), treenerid Anne ja Taivo Mägi

Markkus ja Martti Keel (võrkpall), treener Avo Keel

Sten ja Tanel Sokk (korvpall), treener Tiit Sokk

Kaarel Nurmsalu (suusahüpped), treener Toomas Nurmsalu

Merilyn, Jaanus, Jaak-Joonas Uudmäe (kergejõustik), treener Jaak Uudmäe

Serena ja Venus Williams (tennis), treener Richard Williams

Märksõnad
Tagasi üles