Avo Tasane 70: võrkpall oli kunagi eluküsimus

Avo Tasane 2009. aastal. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

20. veebruaril tähistab 70 aasta juubelit legendaarne sidemängija Avo Tasane, kes paljude arvates oli omal ajal parem mängujuht kui legendaarne Vjatšeslav Zaitsev.

Pärnust pärit Avo Tasane meenutab oma poisipõlve kui meeletu õhinaga sportimise aega. Suviti harrastas ta süstasporti ja tuli kohalikel võistlustel ka kahel korral kolmandale kohale. «Alati, kui sellest räägin, lisan juurde, et kokku oligi kolm osalejat,» muheleb juubilar hiljuti volley.ee-le antud intervjuus ning lisab, et võrkpalli juurde tõi ta oma kehalise kasvatuse õpetaja, kes suunas ta Johannes Noormäe treeningule.

«Alguses tegingi suvel süsta ja talvel võrkpalli, aga hiljem jäi juba süstasport kõrvale,» ütleb ta ja meenutab, kuidas ta Tallinnas TSIK-i vanas võimlas toimunud 8 linna turniiril jäi ta silma Eesti noortekoondist juhendanud Raimund Pundile. «Noormägi pani mu põhikuuikusse ja nii kui mulle tõsteti, siis lajatasin kas maha või panin täiega seina,» meenutab ta muigvelsui ning lisab, et ta siiamaani imestab, miks küll Noormägi teda sellise hüpliku mängustiili pärast pingile ei kutsunud.

Noorteklassis ei tahtnud Tasane väga sidemängijarollist kuuldagi, ka hiljem oleks ta parema meelega hoopis nurgast palle maha löönud. «Küll mulle meeldis rünnata, ise ka ei saa aru, kuidas see mul nii hästi välja tuli, aga kuna põlved hakkasid valu tegema ja ka kasvu oli kõigest 186 sentimeetrit, oli mõistlik sidemängijaks hakata.»

Mured valutavate põlvedega on punase niidina läbinud ta karjääri ja küllap just need tervisehädad takistasid tal hiljem maailma absoluutsesse tippu jõudmist. «Tegin ise meeletult trenni, sidusin liivavöö endale ümber ning jooksin ja tegin hüppeid. Küllap selle nahka põlv läkski.»

Zaitsev või Tasane – kumb oli parem?

Samal ajal oli Raimund Pundi juba kutsunud andeka Pärnu noormehe Spordiinternaatkooli. «Pundi tuli meile mesijuttu ajama, et tulge kõik TSIK-i, teeme spordiklassi ja saate ka välismaal käia,» sirvib Tasane mälupilte ja lisab, et need argumendid ta pealinna tõid.

Täna tunnistab ta, et ei kahetse mitte hetkekski pealinna kolimist. «Enne TSIK-i minekut oli mul pea laiali otsas, aga seal oli kõva režiim ja ka minu õppimine läks paremaks.» Et Raimund Pundi oli ka TSIK-is füüsika ja matemaatika õpetaja, siis rassisid poisid isegi pikkadel rongisõitudel Tallinnast Moskvasse vagunis reaalaineid tuupida. «Pundi kirjutas salvrätikutele ülesandeid, mida lahendama pidime,» meenutab ta.

Avo Tasane 2001. aastal. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Just Pundi ajal hakkas Tasane rohkem sidemängijarolli täitma, olles selles nii osav, et toona Nõukogude Liidu juunioride koondist juhendav Vjatšeslav Platonov kutsus ta tõusva tähe Vjatšeslav Zaitsevi ning Vladimir Ulanovi kõrvale koondise sidemängijaks. 1969. aastal Tallinnas peetud EM-ilt jäi ta ise vabatahtlikult eemale. «Platonovil oli vaja üks mees maha jätta, tõstsin koosolekul käe, et mina jään – põlv tegi meeletut valu.» EM-il osales eestlastest vaid Uno Tiit.

Küll oli aga Tasane kohal kaks aastat hiljem Hispaanias peetud EM-il, sedapuhku koos teise eestlase Viljar Looriga. Noormehed naasid Tallinnasse kuldmedalid kaelas. Tõsi, enne EM-i saatis Platonov Tasase Moskvasse haiglasse, kus ta putitati ikkagi mänguvormi, ent see oli ajutine kergendus.

«Vigastused võtsid psühholoogiliselt läbi»

Mitmed spordisõbrad on hiljem spekuleerinud, et kui Tasane ei oleks põlvedega kimpus olnud, oleks ta olnud sidemängijana parem ja andekam kui hilisem superstaar Zaitsev. «Nii ma küll öelda ei julge,» jääb juubilar ise tagasihoidlikuks, kuid möönab, et kolmel korral põlvelõikusel käimine jättis talle väga valuse jälje ja tema tõelised võimed jäid kahtlemata avamata.

«Eelkõige võtsid need pidevad põlvevalud mu psüühiliselt läbi – meeletult tahtsin teha, aga no lihtsalt ei saanud.»

Kutset Nõukogude Liidu koondisse ei saanud Tasane enam kunagi. Ta lõpetas tippmängija karjääri 1979. aastal Nõukogude Liidu kõrgliiga üleminekumängudel Riias, kus ta 40 kraadise palavikuga mängides oli tunnistajaks meeskonna langemisele esiliigasse. Oma karjäärile tagasi vaadates tunnistab ta, et tõenäoliselt oli tal kõige parem klapp ründajatest Peeter Kaisiga.

1992. aastal siirdus Avo Tasane vana võrkpalluri Einar Leesi kutsel USA-sse, kus töötas ligi 15 aastat Portlandis erinevatel töödel, muuhulgas tegi printeritele mehhaanilisi osi. Ameerika perioodi meenutab ta täna väga sooja südamega. 2007. aastal kodulinna Pärnusse naastes töötas ta spordimehe Vambo Talu kutsel kohalikus spordihallis väljakumeistrina.

Juubilar jälgib tänaseni võrkpalli teleri vahendusel üsnagi tähelepanelikult ning elab kaasa ka meie rahvusmees- ja naiskonna mängudele. Karjäärile tagasi vaadates ütleb ta mõtlikult, et tippaegadel oli võrkpall tema jaoks – täpselt nii ta ütlebki – eluküsimus.

«Andsin enda poolt kõik, aga kui põlv pidevalt valutab, tuleb selline lootusetuse tunne. Kui mõni mees vaatas, et ma ei viitsi mängida, siis nii see ei olnud.»