Emotsioonid olid tõesti ülevad. Eriti võttes arvesse asjaolu, et maratonivõidu nimel tuli Põllustel kõvasti vaeva näha. Enamiku distantsist sõitis ta koos Henri Roosiga. Napilt paar kilomeetrit enne lõppu otsustas Põlluste, et peab võitmiseks hakkama gaasi juurde vajutama. «Kui oleksin Henriga koos finišisirgele tulnud, oleksin ilmselt talle alla jäänud,» ütles Põlluste finišis.
Sulailm oli raja pehmeks muutnud ning viimastel kilomeetritel võitles Põlluste käekrampidega. «Viimane kolmandik rajast oli väga raske, õnneks päris lõpus oli keegi rada läbi sõitnud, aitäh neile sõitjatele, muidu oleks ikka juba väga keeruliseks läinud,» jagas ta muljeid. «Ma tõesti tahtsin seda võitu väga.»