Kulturismi ja Fitnessi Liidu kutsekomisjoni esinaine koroona mõjust: spordiklubis treenijate arv on vähenenud kuni 50 protsenti
26. veebruar 2021, 22:22
/nginx/o/2020/12/14/13529441t1hb0e6.jpg)
Valitsus keelas grupitreeningud 22. veebruarist ning otsusta kehtestada alates 1. märtsist täiendavad piirangud, esialgu kuu lõpuni. Sportimine ja treenimine on lubatud siseruumides individuaaltegevuse ja -treeninguna, ka juhendajaga.
See tõi kaasa selle, et rühmadega töötavad treenerid (rühmatreenerid fitnessklubides, harrastusspordi gruppide treenerid ning laste- ja noortespordi treenerid) jäid taaskord tööta, seisab pressiteates.
See on treeneritele kolmas periood, kus tööd teha pole võimalik. Kui pole treeningtunde, pole ka sissetulekut. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu ning Eesti Personaaltreenerite Liidu kutsekomisjoni esinaine ja personaaltreener Janika Koch-Mäe tõdeb, et viimane aasta on teinud treenereid kogemuse võrra rikkamaks.
«Oluline on aru saada, et olukordades, kus me ise midagi muuta ei saa, muutub oluliseks meie enda suhtumine ja olukorra teadvustamine. On nagu on – aga kuidas edasi minna?» kommenteerib ta.
Majanduslikult on treeneritele keeruline aeg
Viimane aasta on kõikide eluvaldkondade esindajatele meelde tuletanud säästude olulisust, samuti seda, et äärmiselt oluline on omada mitut tuluallikat. Täiskohaga treeneriametit pidavatel treeneritel on eelseisev kevad kindlasti keeruline – ees ootab vähemalt viienädalane periood, kus teenistust ei tule.
«Veebruaris oli küll kolmenädalane periood, kus treeningute korraldamine oli võimalik, kuid kardetavasti jääb sellest perioodist väheks, et eelarvesse tekkinud auku täita,» räägib Koch-Mäe. «Selle aasta üheks märksõnaks on kindlasti ka kohanemisvõime – veebis läbiviidavad treeningud, grupitreeningud õues, personaaltreeningute juhendamine on võimalused treeneril ellu jääda.»
Ta selgitab, et enamjaolt töötatakse mitmes klubis teenusepakkujana võlaõigusliku lepingu alusel. Kahel perioodil, mil spordiklubid olid suletud või klubide töö olulisel määral piiratud, võimaldati töötukassa poolt töötasu toetust, mis ei laienenud käsundus- ja töövõtulepinguga treeneritele.
«Seekord võiks olla teisiti – ka võlaõiguslike lepingutega töötajad maksavad riigile makse ning väärivad abi ning toetust keerulisel ajal,» arvab Koch-Mäe.
Kindlasti ei saa märkimata jätta keerulist olukorda spordiklubidel. Erinevad piirangud muudavad klubide toimimise majanduslikult väga keerukaks, samuti mõjutab olukord negatiivselt klubide liikmete arvu. Koch-Mäe sõnul on koroonakriisi algusest on langenud liikmete arv spordiklubides 30-50 protsenti. See mõjutab ka treenereid otseselt – vähem kliente tähendab vähem treeninguid, vähem tööd ja vähem sissetulekuid.
Piirangute periood on hea aeg enda arendamiseks
Koch-Mäe seisab väga treenerikutse eest. Treenerikutse annab spordiseaduse järgi õiguse nimetada end treeneriks. Treenerikutse näitab treeneri kvalifikatsiooni ja professionaalsust ning annab kliendile kinnituse, et tegu on spetsialistiga, kel on vastav haridus ja teadmised.
«Piirangute periood on hea aeg end kutse teemaga kurssi viia, lisaks on viimasel aastal tulnud valikusse ohtralt e-õppena toimuvaid koolitusi, mida saab treenerikutse taotlemisel kasutada. Aeg on midagi, mida meil kõigil on ühepalju. Edu sõltub sellest, kuidas me seda aega kasutame – õppimine ja arenemine võiks olla iga professionaalse treeneri eesmärgiks,» soovitab Koch-Mäe pühendada keeruline aeg õppimisele.
Ta tõdeb, et tema on sel ajal õppinud palju, väga oluliseks on muutunud ka kohanemisvõime. «Väga palju on olnud vaja selle aasta jooksul töid ja tegemisi ümber organiseerida ja muuta. Kuid iga muutus on pannud mind arenema, mõtlema «kastist välja» ja pannud tööle loovuse. See aasta on pannud rõõmu tundma väikestest asjadest, tuletanud meelde kui olulised on inimsuhted ja õpetanud olema tänulik. Aasta on andnud juurde ka järjekindlust ja rohkem aega tegeleda selliste asjadega, milleks varem kunagi aega polnud.»
Öeldakse, et eesmärk ilma plaanita on kõigest unistus. Seega peab Koch-Mäe sõnul planeerima, kuid oluliseks on muutunud voolavus, võime kiirelt ümber orienteeruda ning organiseerida.
«Peame teadvustama, et olukord on selline ja küsima enda käest: mida saan mina praegu teha, et selles olukorras toime tulla? Olen seda meelt, et kõik saab alguse meie mõtetest – kui näeme enda ümber kõike tumedates toonides, siis nii ongi,» selgitab ta.
Liikumisega peaks igal juhul jätkama
Koch-Mäe rõhutab, et olukorrale vaatamata tuleks jätkata liikumist ja treeninguid. Leida selleks uued võimalused, panna loovus tööle.
«Usun, et nii mõnigi grupitreeningutes käija on avastanud piirangute tõttu jõusaali, suusatamise või jooksmise. Ei ole olemas võimatuid olukordi, vaja on teha otsus, et ma tahan liikuda, tahan treenida ja teen seda enda jaoks,» soovitab ta, lisades, et sport on suurepärane stressi maandaja ning regulaarne treenimine on tervise alus.
Kõik valdkonnad on kannatada saanud, nii ka sport. Alustades spordiklubidest, kus on langenud liikmete arv ning käive. Lõpetades treenerite ja muu spordiklubis töötava personaliga.
«Karta on, et oleme kaotanud ka hulga regulaarseid spordiharrastajaid, kes oma on liikmelepingud klubides lõpetanud. Maailmast on mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas isolatsioon on mõjutanud inimeste liikumisharjumusi ja kehakaalu. Rahvas liigub tunduvalt vähem ja ülekaal ning rasvumine on tõusuteel. Samuti on kasvavas trendis stress, depressioon ja suitsiidide arv. Üks tõhusamaid stressi ja depressiooni leevendajaid on liikumine ja regulaarne treening. Panen siinkohal kõigile südamele – leidke iga päev vähemalt 45 minutit võimalus liikumiseks. See on võimalik – kõige enam on vaja tahet, võimaluse leiab alati,» rõhutab Janika Koch-Mägi.