Kuidas sündis otsus Klæbo diskvalifitseerida?

Aleksandr Bolšunov (keskel) murdis 50 km maratoni finišis suusakepi, esimesena lõpujoone ületanud Johannes Hoesflot Klaebo (vasakul) diskvalifitseeriti ning Emil Iversen sai kaela kuldmedali. Foto: Gian Ehrenzeller/epa

Oberstdorfi MM lõppes vägagi dramaatiliselt, kui 50 km murdmaasõidus ületas esimesena finišijoone norralane Johannes Høsflot Klæbo, ent jäi kuldmedalist ilma, sest kohtunikud otsustasid ta diskvalifitseerida.

Põhjuseks oli finišisirgel toimunud rüselus venelase Aleksandr Bolšunoviga. Kaks kanget konkurenti soovisid lõpuspurti alustada samalt rajalt, kuid ei mahtunud sinna ära. Esimesena finišisirgele tulnud Bolšunov murdis rüseluses suusakepi ja tuli üle finišijoone kolmandal kohal, sest temast möödus ka norralane Emil Iversen.

Venemaa andis kohe sisse protesti ning FISi žürii alustas tööd. Umbes tund pärast võistluse lõppu saabus uudis, et Klæbo diskvalifitseeriti. Seega läks kuld Iveresenile, hõbe Bolšunovile ja pronks Simen Hegstad Krügerile.

«See oli üks kiire päev. Lõplike tulemuste väljakuulutamiseni läks üsna pikalt. See oli keeruline juhtum,» rääkis FISi võistlusdirektor Pierre Mignerey NRKle.

Mignerey rõhutab, et žürii ei kuulutanud kordagi Klæbot võitjaks. «Seda ei juhtunud. Ta ületas finišijoone esimesena ning siis hakati ette valmistama auhinnatseremooniat, kuid žürii hakkas tegelema esmalt Venemaa ja siis Norra protestiga,» rääkis Mignerey.

Klæbo käis žürii jutul lausa kaks korda. Esimesel korral jagas ta juhtunu kohta selgitusi, teisel korral teatati talle otsusest. «See on kindlasti üks eriline juhtum. See ei ole meeldiv, kui tuleb lõpptulemusi muuta. Samas oli meil juhtum, millega tuli tegelda parimal võimalikul viisil,» ütles Mignerey.

Mida kohtunikud omavahel rääkisid, seda Mignerey ei avalda. «Žürii arutelu jääb sinna ruumi. Eri osapoolte argumente pole vaja avalikkuse ees lahata. Tähtis on see, milline on lõplik tulemus,» lausus ta.

Mignerey sõnul sai žürii oma tööga hästi hakkama. «Otsuseid tuleb teha faktide põhjal. Ma ei ütle, et see on kerge, kuid proovime alati asju õigesti näha, reegleid analüüsida ja emotsioonid kõrvale jätta. Vahet ei ole, et seotud olid Norra ja Venemaa sportlased. Žürii peab olema neutraalne,» sõnas ta.

Mignerey lausus, et žürii kõige tähtsam ülesanne oli aru saada, mis juhtus enne Bolšunovi suusakepi murdumist ning miks see katki läks. «Lõpliku otsuse aluseks on see, et Bolšunov juhtis võistlust ja tal oli õigus valida endale sõidujoon. Videolt on näha, et Bolšunovi suusakepi murdumisele eelnes kontakt, mille eest on vastutav Klæbo.»