Spordi asekantsler: lisaks Audentesele saavad koondislased harjutada ka mujal

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti riik läheb neljapäevast kuuks ajaks lukku. Mida see tähendab tippspordile, näiteks Tokyo olümpiamängudeks valmistujatele? Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri Tarvi Pürni sõnul saavad Eesti tipud mulluse kevade karmimate hetkedega võrreldes paremad harjutamistingimused.

«Valitsuse sätestatud piirangud on konkreetsed. Sisetingimused on nullis ning väljas kehtib 2+2 reegel. Erisused kehtestati riigi täiskasvanute ja noortekoondiste liikmetele ja kandidaatidele. Pallimängude meistriliigad saavad edasi toimetada - nad on testimiste ja isolatsioonidega hakkama saanud,» alustas Pürn ülevaadet.

Sisetingimuses sportimiseks mõeldud rajatised suletakse ning erandid kehtivad vaid meistriliigadele ja koondislastele. «Uus olukord on kõigile raske. Spordisaalid lähevad kinni, neid käsitletakse samamoodi nagu eelmisel aastal. Alaliidud saavad rajatiste haldajatega läbi rääkida, kus sportlased trenni tegema hakkavad.

Eestis ei pea olema ainult üks koht, kus seda saab teha. Aasta tagasi koondus kõik Audentesesse. Nüüd saavad koondislased lisaks audentesele harjutada ka mujal. Oleme võitluses viirusega saanud aasta võrra targemaks, hajutatus ongi parem,» rääkis Pürn.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ütles, et alles viib end uute nõudmistega detailselt kurssi, kuid esmapilgul näib, et Tokyo olümpiaks valmistuvate sportlaste treenimisvõimalused on aastatagusega võrreldes paremad. «Ükskõik, kuidas riik otsustab, meie asi on sportlastele lahendus leida,» ütles Sukles Postimehele.

Pürn märkis, et ühe sportlase pärast tõenäoliselt üht või teist saali lahti tegema ei hakata ning spordialade siseselt tuleb leppida kokku kohad, kus hakatakse harjutama. «Tuleb rajatise haldaja, alaliidu ja ministeeriumi vaheline kokkulepe.

Ministeeriumile jääb kontrolliv osa. Monitoorime, et koondiste kandidaatide nimekirjad oleksid koostatud mõistlikkuse alusel, olukorda tuleb suhtuda konservatiivselt. Õnneks saab öelda, et mida tõsisemaks muutub olukord, seda mõistlikumalt spordirahvas käitub.

Audentesel on eriline roll, see jääb ka sel korral üheks harjutamiskeskuseks. Olukorda tuleb seal kompleksselt hallata ja tuleb jälgida spordiareenide täitumust,» lisas Pürn.

Uued piirangud

SPORTIMINE, TREENIMINE, NOORSOOTÖÖ, HUVITEGEVUS, HUVIHARIDUS, TÄIENDUSKOOLITUS JA TÄIENDÕPE

Alates 11. märtsist on siseruumides keelatud kõik tegevused nimetatud valdkondades. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Siseruumides ja välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele, koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene nimetatud piirangud  riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

KEELATUD ON SPORDIVÕISTLUSED NING SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSED

Jätkuvalt on lubatud spordivõistlused ainult proffidele, kuid keelatakse esiliiga spordivõistlused. Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni 100 inimest.

Nagu varem, ei laiene ka nüüd liikumisürituste piirang erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Sarnaselt kehtivale korrale ei laiene spordivõistluste piirang professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele, koondise kandidaadile ja meistriliigale. Piirangud ei laiene riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele.