M-Spordi mehaanik seletas, kuidas pakane nende tööd häirib

Kui sõitjate ja fännide jaoks on talveralli tore, siis mehaanikute jaoks mitte. Foto: Dppi/Nikos Katikis/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kui Arctic Rally tänavuse aasta alguses Rootsi osavõistluse asendajana MM-kalendrisse lisati, hõiskasid põrinasõbrad täiest kõrist. Ent leidus ka neid, kes murelikult ringi hakkasid vaatama. 

Murenägude esindajaks olid tiimide mehaanikud, kes adusid, et nüüd tuleb neil tööle hakata käredas pakases. Esialgne ilmaprognoos Lapimaa MM-etapiks oligi karm, sest Põhja-Soomes lubati päeval 20 ja öösel kuni 30 külmakraadi. 

Päriselt nii siiski ei läinud ning WRC-karussell pääses «kõigest» paari miinuskraadiga. Ent võidukihutamise eel uuris Briti portaal Autocar M-Spordi mehaanikult Keiron Bownessilt, kui keeruline on ikkagi pakase käes mehaanikul tööd teha. 

«Sellistes oludes võibki mingil hetkel vastu tulla punkt, kui sa ei suuda lihtsalt füüsiliselt oma tööd lõpetada ning keegi teine on sunnitud üle võtma. Kui sa ei tunne enam oma sõrmi, siis pole lihtsalt võimalik enam jätkata. Ehk kõik võtab lihtsalt kauem aega,» lausus ta. 

Sellistel talverallidel kannavad mehaanikud oma tunkede peal spetsiaalseid soojakombinesoone. Kuigi need teevad elamise vähe soojemaks, siis paralleelselt muutub ka töö raskemaks.

«Tunne on küll jätkuvalt sama, kuid kõik võtab siis palju rohkem ruumi,» sõnas Bowness. «Kui ollakse auto all mitmekesi, siis seal läheb väga kiiresti väga kitsaks. Seegi muudab töötamise raskemaks, kuid suures plaanis saadakse ikkagi hakkama.»

Lisaks juppide vahetamisele tuleb mehaanikutel talverallil vaeva näha ka kõige õlitamisega. Sealjuures tuleb enne ikka veenduda, et õli ise liiga kleepuvaks pole muutunud.

Tubli osa ajast kulub ka masinalt jää/lume maha kraapimisele, sest vastasel juhul ei pääse vajaminevatele osadele lihtsalt ligi. Mahakraabitud jää kogus võib Bownessi sõnul ulatuda kohati isegi 60 kg. Kuna lisakilod on rallimaailmas kurjast, on ülioluline iga viimne kui koht jääst puhtaks kraapida.