VIDEO ⟩ Endine Eesti jalgpallur: olin 14-aastane, kui treener minult süütuse võttis

Eesti endine tippjalgpallur, kes esineb praegu nime all Mia Belle Trisna, andis Kanal 2 saates «Õhtu!» väga avameelse intervjuu, kus tuli lagedale informatsiooniga, et temast mitukümmend aastat vanem treener võttis temalt süütuse ja seda siis, kui naine oli vaid 14-aastane.

«Ma ei tee seda enda pärast, vaid pigem et tõsta teadlikkust ühiskonnas. Sellised asjad toimuvad ja sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Samuti ka selleks, et mitte keegi säärast asja ei kogeks. Sellest on võimalik välja tulla ja oma elu täiesti ümber pöörata,» alustas endine jalgpallur, kes hiljem rääkis Eesti rahvale oma loo ja selgitas, mida täpselt temast mitukümmend aastat vanem treener temaga tegi.

«Ma olin jalgpallis tõusmas, mul olid suured unistused ja tahtsin olla järgmine Marta, kes oli populaarne naisjalgpallur. Ta hakkas mind trenni-koju sõidutama. Üks õhtu viis ta mind hoopis metsa äärde ja parkis auto ära. Ta ütles, et kui sa tahad saada järgmiseks Martaks, siis tal see võimekus olemas. Selleks pidin lubama, et teen nii nagu tema ütleb. Tol samal õhtul hakkas ta mind puudutama ja võttis minult süütuse. Sealt see nii jätkus aastaid,» kirjeldas Trisna juhtunut ning kinnitas, et see polnud tema otsene treener, vaid ühe teise võistkonna juhendaja.

Tol hetkel ei teadnud Trisna veel mitte midagi armastusest ja tema ainus soov oli perekond tagasi kokku liita. Selleks arvas toona väga noor inimene vaja minevat kuulsust ja raha, mida karjäär profijalgpallurina mõistagi tooks. «Ma olin šokis ja ei osanud midagi mõelda ega öelda. Ma ei julgenud kellelegi rääkida, sest ma ei teadnud, kas nii peabki olema. Kas nõnda mehed kohtlevadki naisi?» selgitas endine pallur.

Kokku kestis selline lapse väärkohtlemine aastaid ning lõpuks pääses eestlanna sellest elust, kui ta 20-aastaselt USAsse põgenes. «Minu jaoks oli see laastav. Nägin, et sõbrad käivad väljas ja neil on lõbus. Mulle öeldi, mida teha võin ja mitte. Millal ma ööbin kodus ja millal tema juures. Pidin valetama sõpradele ja perele toimuvast ja kaotasin seetõttu iseend,» jätkas Trisna.

Naine kinnitas, et seda suhet küll märgati, kui pigem arvati see olevat vabatahtlik suhe. «Mind hakati taga rääkima. See oli veel hullem ja tekitas häbi. Tol hetkel ei teadnud keegi, mida teha. Pärast oli mõistagi kõigil valus seda kuulata,» tõdes naine, kes siiski leidis lõpuks pääsetee.

«Kui mul tekkis tiimikaaslane, kes hakkas USAsse mängima minema ja pakkus ka mulle seda võimalust, siis sain aru, et see on minu väljapääs. 18- ja 19-aastaselt hakkasin vabandusi tooma, et ei peaks temaga midagi tegema. Kui ma lõpuks ütlesin talle, et lähen USAsse, siis tundsin rohkem vabadust ja hakkasin temast eemale hoidma.»

Trisna tunnistas, et on treeneriga korra kohtunud ka hiljem. «Ma tulin korra Eestisse tagasi ja sõitsin trenni. Ta peatas mind poolel teel ja ütles, et ta teab, mida ma teen ja see ei lähe mul läbi,» kostis naine, et just see lause oligi põhjuseks, miks ta nõnda kaua vaikinud on. «Tundsin, et minu lugu ei tähenda justkui midagi.»