Tammeka jalgpallurist politseinik: loodan, et see alarmeeriv lugu toob laviini avaldustest, mis seni on jäänud saatmata

Politseinik ja Tartu Tammeka jalgpallur Maarja Punak. Foto: Facebook/Maarja Punak

Tartu Tammeka naiskonna jalgpallur Maarja Punak kirjutas sotsiaalmeedias, et ta on politseinikuna puutunud kokku seksuaalse väärkohtlemise ja ahistamise juhtumitega, mis mõjutavad ohvreid väga kaua. Ta loodab, et eelmisel nädalal avalikuks tulnud juhtum Nõmme Kalju endise treeneri Getulio Aurelio Fredoga toob kaasa laviini kirjadest või avaldustest, mis seni on jäänud saatmata.

Avaldame Maarja Punaku Facebooki kontol kirjutatu muutmata kujul:

«Ma mängin hetkel jalgpalli JK Tammeka naiskonnas. Kuuldes seda Nõmme Kalju treeneriga seotud juhtumit, andsin kohe Tammeka jalkagrupi naistele ühischatis teada, et kui neil midagi kasvõi veidi sarnast on kunagi juhtunud, või veel hullem, juhtumas, siis nad annaksid sellest minule kui politseinikule märku. Kuskilt tuleb alustada. Politseinikke, kes erinevates klubides mängivad, on palju, ja usun, et ka nemad on tänaseks enda klubis selle teema tõstatanud.

Olen politseinikuna varasemalt puutunud kokku lugudega, kus mulle kirjutavad naised oma aastate kui mitte aastakümnete tagustest seksuaalse väärkohtlemise ja ahistamise juhtumitest, ja nähes, kuidas need siiamaani nende igapäevaelu ja suhteid mõjutavad, siis ma väga loodan, et see alarmeeriv lugu toob kaasa laviini kirjadest või avaldustest, mis seni on jäänud saatmata. Ei, mitte selle konkreetse treeneri suhtes, vaid üleüldse seoses võimaliku seksuaalse ahistamisega.

Mul oli täna pikk vestlus sõbraga, kes mitte väga ammu sattus rünnaku ohvriks. Tema soovis pakkuda abi julgustamaks inimesi sarnastes juhtumites politseisse pöörduma. Tema peegeldas mulle, kui palju ta nädalavahetuse jooksul nägi sõnavõttudes, tekstides ja kommentaarides ohvrisüüdistamist, mis tegid talle haiget. Mul oli seda ääretult kurb kuulda. Hoolime palun veidi rohkem!

Politsei kodulehel saab ööpäevaringselt süüteoteateid esitada ja kui sa ei ole kindel, kas antud juhul on vaja politsei sekkumist, kirjuta veebikonstaablitele ja küsi neilt nõu. Kui sa oled sõber, kellel on oma sõbra pärast mure, siis võta ikkagi ühendust ja ehk leiame koos lahenduse, kuidas teda aidata.

Ma ei saa lubada, et iga lugu saab sellise lahenduse, mida kannatanu loodab, kuid ma saan kinnitada seda, et seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise juhtumid on need, millega politseisse pöördumine on igal juhul õige ja väga oodatud samm. Ma olen teadlik neist intsidentidest, kus mõned politseinikud ei ole osanud kannatanuga suhelda selliselt, et ta tunneks, et teda mõistetakse. See on läinud aastatega oluliselt paremaks, aga kui siiski kohtate politseinikku, kellele enda lugu rääkides jääb halb tunne, siis need juhtumid tuleb saata PPA sisekontrollibüroole. Ka selline tagasiside on meile oluline, et oma tööd tulevikus paremini teha ja kannatanutele veelgi enam tuge ja turvatunnet pakkuda.

Ma olen oma tekstis üldsõnaline teadlikult, sest ei ole konkreetse Nõmme Kalju juhtumi lahendajate ringis ja seega ma sellest juhtumist otse ka ei räägi, vaid lähtun meedias avalikustatud infost (treeneril oli alaealise treenitavaga seksuaalsuhe, kannatanu sõnul oli nende esimene vahekord vägistamine). Laste ja noorte treenerite osas peavad olema kõikidel kõrged ootused laste kaitseks. Treener ja ka õpetaja on laste suhtes võimupositsioonil ja peab seda igal hetkel ka aduma. On riike, kus juba pelgalt juhendaja ja lapse privaatvestlus sotsiaalmeedias võib tuua kaasa karistuse ja töökoha kaotuse. Laste väärkohtlemise kohta spordis saad juurde lugeda siit: https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis»