Johaugilt nõutakse jätkuvalt tagasi autasu, millega omal ajal pärjati ka Andrus Veerpalu

Therese Johaug. Foto: www.imago-images.de/imago images/Newspix/Scanpix

Norras antakse alates 1895. aastast välja väärikat autasu nimega Hollmenkolleni medal. Nüüd ootab avalikkus, et lõppenud suusatamise MMil neli kuldmedalit võitnud Therese Johaug selle tagastaks, sest ta on karjääri jooksul rikkunud dopingureegleid.

2005. aastal sai esimese ja seni ainsa eestlasena Holmenkolleni medali silmapaistvate tulemuste eest Andrus Veerpalu. Aja jooksul on selle välismaalastest saanud näiteks ka venelannad Larissa Lasutina ja Julia Tšepalova ning soomlane Harri Kirvesniemi. Mis neid kõiki ühendab? Ühel või teisel moel dopingureeglitega manipuleerimine ning sellega ka teoreetiliselt tunnustusest ilma jäämine.

Kuigi norralased on loobunud ausa mängu reegleid rikkunud välismaalastelt medali tagasi nõudmisest, siis loodetakse, et kuningriigi truu alam Johaug on seda valmis tegema.

2016. aasta oktoobris lahvatas dopinguskandaal, kui tuli välja, et Johaug kasutas päikesepõletusest kahjustatud huulte ravimiseks kreemi nimega Trofodermin, kuid andis seejärel positiivse dopinguproovi.

Kogu arutelu Johaugi ja Hollmenkolleni medali ümber on Norras kestnud juba pikka aega ning pole tegelikult kuhugi jõudnud. Näiteks Johaugi kunagine koondisekaaslane ja hea sõbranna Marit Björgen on siiani veendunud, et tema silmis polnud Johaug valemängur ning ei kasutanud keelatud aineid.

Ajaleht Dagbladet on vaidlusesse toonud ka kuningas Haraldi, kes võiks kohaliku suusaliidu auliikmena vaidlusesse lahenduse tuua ning selgitada reeglite tõsidust.

Sel aastal said maineka autasu laskesuusataja Johannes Thingnes Bö, murdmaasuusataja Dario Cologna, kahevõistleja Johannes Rydzek ja suusahüppaja Maren Lundby.