Üllar Lanno jalgpalliliidule erisuse mitte tegemisest: peame aru saama, milline tõsine olukord meil riigis on

Üllar Lanno. Foto: Eero Vabamägi

Eesti jalgpallikoondis pidi järgmisel kolmapäeval kodusel Lilleküla staadionil MM-valikmängus võõrustama Tšehhi rahvusesindust, kuid kuna Terviseamet ja Vabariigi valitsus ei soostunud neile mänguks erisust tegema, tuleb vutimeestel selle asemel rännata hoopis Poola.

Täna lõunal toimunud pressikonverentsil kommenteeris Terviseameti peadirektor Üllar Lanno erisuse mitte tegemist järgnevalt: «Kindlasti hästi palju kirgi tekitav küsimus, kuna kaasaelamist on inimestel igasugustele spordiüritustele palju.

Hakkame pihta sellest, et kui võtame täna Eestis kehtiva tervishoiuolukorra. Mõtleme selle peale, et meil on nakatumise poolest esikoha riik. Me tuleme mängima nakatumiselt teise ehk esikohale kandideeriva riigiga ja teame samal ajal kõrvalt, et meil on haiglates arste ja õdesid puudu. Meil on haiglad jõudnud sinna kulminatsiooni, kus tavainimene ei saa võib-olla enam arstiabi. Peame aru saama, milline tõsine olukord meil riigis on.

Oleme ära jätnud kõik tegevused: ütleme presidendi vastuvõtust, kõikvõimalike kokkusaamiste, pidustuste, ürituste, sees sportimise tegevuse. Kui mõtleme selle peale, kui suured on need harrastajate hulgad, keda puudutab jalgpall, aga kes tahaks saada arstiabi sel hetkel, kui seda vaja on. Siis antud olukorras Terviseamet ei soovitanudki anda luba selle mängu toimumiseks Eestis.

Küll aga pakuti välja kolm erinevat lahendust. Neist kolmas oli siis see, et mäng Eestis ei toimu. Aga pakuti välja lahendusi, mida on kasutanud päris paljud teised osapooled: viia võistlus edasi suvisesse perioodi, kus saanuks seda korraldada oodatavalt nendes tingimustes, kus nakkus on kas minimaalne või on sellest selleks hetkeks sootuks võitu saadud.

Teine võimalus oli viia [mäng] välja nendesse riikidesse, kus nakkus on täna oluliselt madalamal tasandil, kordades madalamal tasandil kui Eestis. Mul on siiras heameel, et selline lahendus on täna olemas ja see on viidud sellisesse olukorda, kus kõik võidavad.

Võidab Eesti riik, et me ei too sisse nakkusriski. Võidab Eesti riik sellest, et mõlemad võistkonnad võistlevad erapooletult pinnal, kellelgi pole koduseinad toetamas. Ja tervishoiusüsteem sellest: et ühiskondlik meelsus – kas nüüd on kõik juba nii hästi, et võib hakata tegema muid asju – viib lõpuks sinna välja, et oleme järgmises, väga kiires kasvufaasis ja sellest etapist võtame kasutusele tervishoiu hädaolutaseme kolm. Seda Terviseamet kindlasti ei tahtnud teha.»