N, 2.02.2023

KOLUMN ⟩ Heino Sildala: mille nimel sporditakse?

Heino Sildala: mille nimel sporditakse?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rõõm on üks osa, mis paneb inimesi sportima. Pildil on Itaalia meesvehklejad selle nädala MK-etapil Venemaal Kaasanis.
Rõõm on üks osa, mis paneb inimesi sportima. Pildil on Itaalia meesvehklejad selle nädala MK-etapil Venemaal Kaasanis. Foto: Yegor Aleyev/Yegor Aleyev/TASS/Scanpix

Kui palju on meil tahtmist, oskusi ja julgust oma tunnetesse ja teadvusesse kaevuda, otsida sealt spordi kui mängu üksikuid detaile oma eheduses ja ainulaadsuses?

Selleks, et sport kui mäng saaks toimuda täies hiilguses, on vaja mitme erineva seltskonna tegutsemist. Keegi peab ehitama mänguareeni, keegi peab maksma mängijatele, treeneritele, keegi peab mängu vahendama publikule ja keegi tihtipeale ka mõtestama, et tekiks teadmised mispärast, mille nimel mäng toimub.

Valter Kalam, omaaegne mees nagu orkester, kelle sünnist käesoleval aastal möödub 110 aastat, suutis tegutseda kõikidel eelnimetatud rinnetel, isegi enamatel. Ta oli sportlane, treener (NSV Liidu teeneline), treenerite nõukogu esimees, spordijuht, staadionide ja muude spordiväljakute rajaja, õppejõud, spordiraamatute ja -artiklite autor.

Kõige selle kõrvalt jätkus tal mahti esitada küsimusi, mis pidid selgitama mängu või võitluse mõtet, motiive. Oma luigelauluks jäänud artiklis peab Kalam motivatsiooni kõige tähtsamaks ja on pahane, et seda kiputakse unustama.

Valter Kalami üks lemmikküsimusi oli: «Mille nimel spordid?» Vastustest tulenevalt võis järgneda terve rida sokraatilisi, täpsustavaid küsimusi, mis suunasid vastajat iseennast avastama, vahel ka oma alateadvusesse tungima selleks, et jõuda treenimise ja võistlemise motiivideni.

Mõned näited sokraatilistest küsimustest: kas sa räägiksid rohkem, mida sa mõtled oma väite all, ehk täpsustaksid. Sokraatilisi küsimusi teame me ammustel aegadel Ateena tänavatel tegutsenud analüütilisele filosoofiale aluse pannud Sokratese järgi.

Ta küll ise midagi ei kirjutanud, kuid tema tarkus ja oskused on meieni jõudnud tema õpilase Platoni teoste vahendusel. Sokrates, olles ämmaemanda poeg, aitas inimestel oma sisemusest välja tuua õige teadmuse, mille eelduseks on enesetunnetus.

Samuti ka Kalam, olles mõne sportlase „konksu otsa saanud“, ei leppinud sellelaadsete väidetega, vaid jätkas küsimuste esitamist senikaua, kuni küsitav tunnistas, mille nimel ta ikkagi spordib. Kalami eruditsioon ja terav taju tunnetas sellise teadmuse ilmsiks tulekut.

Miks ikkagi on oluline teada motiive ja motivatsiooni üldiselt? Väga õpetlikus musketäride loos näeme, kui palju rikastavad ja lisavad tegelaskujudele värvikust nii väljatoodud kui ka tegelikud duellide põhjused. Kuivõrd vaesem oleks see lugu kui musketärid oleks lihtsalt niisama, ilma mingi põhjuseta kogunenud duelle pidama.

Mistahes professionaalselt tehtud sisukas artiklis või intervjuus jääb midagi olulist vajaka, kui me ei tea, mis motiveerib sportlast, mis on need stiimulid, mis panevad teda treenima ja võistlema. Võitlejate ja võistlejate motiivide teadmine loob meile meist palju täielikuma pildi, teeb nad meile lähedasemaks, inimlikult mõistetavamaks, avardab meie tunnetuse sfääre.

Motiivide teadmiseni jõudmise eelduseks on sportlase teadlikus oma mõtetest, emotsioonidest, ta peab olema võimeline tajuma kui miski temas põnevust tekitab.

Käesoleva aasta 13. jaanuari Tartu Postimehes ütleb möödunud aasta Tartu parim treener Harry Lemberg: «Tippu jõuavad eelkõige need noored, kes teavad, mille nimel treenivad...» 23. jaanuari Postimehes ütleb Hispaania superkarika võitnud ainult Baskimaa jalgpalluritest koosneva Bilbao Athleticu endine peatreener Gaizka Caritanao: «Me ei mängi mitte karikate ja raha, vaid oma jalgpalli, väärtuste, perekondade ja sõprade nimel.» Motiivid on olulised ka finantside liigutamisel.

3.veebruari Postimehes ütleb spordijuht ja spordi suurtoetaja Urmas Sõõrumaa: «Suunan oma raha sporti ka põhjusel, et sportlane on meeldiv inimene, näen tema pühendumist.» Eeltoodu näitab ilmekalt motivatsiooni teadvustamise olulisust.

Motiivide teadmine on lisaks publikule kasulik ka sportlastele enestele. Oma õpilaste motiivide tundmine on oluline ka treenerile, selleks et neile tuginedes treeningprotsessi kujundada või neid vajadusel korrigeerida. Motiive on hea ja kasulik teada nii noorte, tipptegijate kui ka veteransportlaste puhul. Motiivide hulka kuuluvad ka sportimisel aga ka spordile kaasaelamisel tekivad mitmesugused emotsioonid, mis innustavad meid kaasa lööma, kaasa elama, või hoopis loobuma.

Väike valik võimalikest motiividest:

  • Treenimine ja võistlemine pakub mulle rõõmu;
  • Tahan olla edukas, kuulus;
  • Tahan omada ilusat figuuri nagu…;
  • Tahan olla atraktiivne vastassugupoolele;
  • Sportimine annab mulle hea sissetuleku;
  • Sportimine tagab mulle parema tervise;
  • Sportimine annab mulle hea enesetunde;
  • Sportimine võib pikendada mu eluiga;
  • Tahan esindada oma riiki ja rahvast.

Seega kutsun üles kogu spordirahvast tipust kuni harrastajateni, treenereid, publikut püstitama julgelt küsimusi motiividest selleks, et muuta sporti veelgi värvikamaks

Märksõnad
Tagasi üles