Vaidlused treeneriga, tehnikarevolutsioon ja jõusaal tõstsid Eesti teivashüppaja uuele tasemele

Eerik Haamer on USAs treenides astunud lühikese ajaga pika sammu edasi. Foto: Clarkson Creative / Justin Tafoya

Maarjamaa kergejõustikus on viimasel paaril kümnendil ilma teinud eelkõige kettaheitjad, odaviskajad ja mitmevõistlejad, väikeste eranditena ka jooksja ning kaugushüppaja. Väga atraktiivse teivashüppe ajaloost leiab aga põhimõtteliselt vaid ühe tegija, kuid Valeri Bukrejevi toimetamised jäävad eelmisesse sajandisse. Olukorda toob mõnusat värskust aga pilvepiirile üha lähemale liikuv, USAs treeniv ja õppiv Eerik Haamer.

Jaanuaris 20. sünnipäeva tähistanud teivashüppaja pühkis kodumaa tolmu jalgelt mullu augustis, et liituda South Dakota ülikooli kergejõustikutiimiga. Varem Tartus Jarko Koorti näpunäidete järgi treeninud Haamer jõudis juba paar hooaega tagasi kõrguse 5.40 kanti, misjärel jäi areng veidi toppama. Kuni jõudis kätte 2021. aasta 13. märts.

Fayetteville’is toimunud NCAA meistrivõistluste reaalajas ekraanile jooksnud tulemustel hoidsid ilmselt silma peal paljud spordisõbrad. Esimene suurepärane emotsioon saabus siis, kui Haamer ületas esimesel katsel 5.50, mis tähistas Eesti U23-vanuseklassi siserekordit. Juba võinuks hing rahule jääda, aga see polnud kaugeltki kõik.