Esmaspäeval kogunenud sõudeliidu juhatus kinnitas spordikomisjoni ettepanekul Tokyo olümpiamängude Euroopa kvalifikatsioonivõistlusele ja EMile lähetatava koondise.
Olümpiapiletita neljapaat saab enne elu ja surma peale võistlemist ennast proovile panna ka EMil
5.-7. aprillini Põhja-Itaalias Vareses toimuval kvalifikatsiooniregatil asuvad ühepaadil võistlustulle Johann Poolak (SK Kalev) ja mullu alla 23aastaste EMil viiendaks tulnud Greta Jaanson (Pärnu SK). Meeste kergekaalu kahepaadil lähevad piletit jahtima Ander Koppel (SK Kalev) ja Elar Loot (SAK Tartu). Tokyosse pääsevad ühepaadil mõlema sugupoole kolm esimest, kergekaaluduodest kaks nobedaimat, kirjutab sõudeliit oma kodulehel.
Niisamuti on selgunud, et sealsamas 9.-11. aprillini toimuvatele täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustele saadetakse neli paatkonda: lisaks Jaansonile ning Koppelile-Loodile asuvad mõõtu võtma Andrei Jämsä (Pärnu SK) ühepaadil ning riigi sõudmise lipulaevana tuntud meeste paarisaeruline neljapaat rivistuses Jüri-Mikk Udam (Tallinna SK), Allar Raja (SK Kalev), Tõnu Endrekson (Pärnu SK) ja Kaspar Taimsoo (Viljandi SK).
Roomast lõunas asuvas Sabaudias koondisega laagris viibiv peatreener Veikko Sinisalo andis mõista, et Poolaku ja Jämsä vahel otsustati koormust jaotada, kuna sedavõrd väikese ajavahega võistlustel vaid üht meest proovida oleks liialt kurnav.
«Nädalaga kuus-seitse starti oleks liiga karm. Mõlemad mehed on tasemel ning äsja toimunud katsevõistluski näitas, et Andrei ei andnud Poolakule midagi lihtsalt,» rääkis sõudetüür, kes näeb katse võitnud oluliselt nooremas Poolakus ühepaadil tugevat potentsiaali. «Tema töövõime on kõva. Kuigi Johann ei ole füüsiliste näitajate poolest eriti suur, avaldas mulle muljet, et ta suutis katsevõistlusel vastutuules väga hästi hakkama saada.» Sinisalo hinnangul olevat noor pärnakas märksa paremas vormis, kui mullu oktoobris toimunud EMil, mis lõppes tema jaoks nõrgimas, D-finaalis.
Neljapaadil tagasilööke esinenud pole
Vastates küsimusele, kuidas on läinud olümpiapiletit rihtival neljapaadil, kes peab elu vormis olema mai keskel Luzernis toimuvaks kvalifikatsiooniregatiks, oli Sinisalo optimistlik. «Laagris on elu kulgenud kenasti: teeme kõvasti trenni, mehed on hea tervise juures. Treeningute fookus on suunatud üldfüüsilisele ja tehnilisele ettevalmistusele. Peagi on käes Euroopa meistrivõistlused, mistõttu läheb üha enam auru nendeks valmistumiseks.»
Kui kõik läheb plaanipäraselt – tippmehed on täie tervise juures ja vormis –, ei näe juhendaja põhjust hobuseid vahetada. «Sel juhul teen alaliidu juhatusele ettepaneku kinnitada paati Udam, Raja, Endrekson ja Taimsoo.»
Meeskonna teenekaim, kahekordne olümpiamedalist Endreksongi hindas laagri kulgu sujuvaks. «Ei saa kurta, kokkuvõttes on päris hästi. Vaid mõne treeningu oleme pidanud halva ilma tõttu vahele jätma. Nüüd hakkame üha enam võistlustempole mõtlema: lõigutrennid pikenevad,» rääkis suvel 42aastaseks saav vanameister, kelle sõnutsi on mahv kõva. «Sageli koguneb nädalas 20 tundi, vahel rohkemgi, kui ratast sõidame.»
Kas ümberringi märkab teisigi veesportlasi. «Siin treenivad ukrainlased, Tšehhi alla 23-aastased, sakslased ning leedulasedki. Väga palju kohtame aerutajaid, mistõttu liiklus veekogul on väga tihe,» selgitas Endrekson.
Pikaaegne neljapaadi eessõudja Taimsoo on oma sõnutsi tegemas elu pikimat laagrit. «Praeguse seisuga vältab see ligikaudu kaheksa nädalat. Osad pereinimesed käisid vahepeal Eestis, et oleks edaspidigi kelle juurde minna, aga lisaks minule panevad ühe jutiga Udam, Sten-Erik Anderson ja Jämsägi,» muigas Taimsoo. Staažikas sõudja selgitas, et tema vaimu on aidanud värskena hoida laagri esimese poole meeldivad ilmad ning töö neljapaadis.
«Rõõm suures paadis kiirest liikumisest on andnud kahtlemata mõnusa tõuke. Praegu sõuame veel üsna madalas tempos – 26 kuni 28 tõmmet minutis – , ent peagi lisandub võistluskiirus. Trennipäevad on üsna sarnased sügisel kodus kogetule: hommikuti käime reeglina vee peal, õhtuti teeme taastavaid treeninguid,» valgustas Taimsoo, kelle sõnutsi tähendab taastumine rattasadulas või ühepaadil kulgemist.
Rauda sikutatakse sõudekeskusest eemal asuvad jõusaalis, kus on asjaosaliste hinnangul piisavalt võimalusi kohalikest koroonameetmetest – eelkõige distantsi hoidmisest – kinni pidada. Taimsoo sõnutsi on sealsed koroonapiirangud sarnased Eestile: elutähtsad teenused toimivad ja inimesed tohivad üsna vabalt liikuda. Seevastu vaid 80 kilomeetrit eemal asuvas pealinnas istuvat miljonid inimesed koduseinte vahel.