Vassiljev ei hakanud punase kaardi saanud Õigust risti lööma: vahel juhtub nii, pole midagi
27. märts 2021, 22:28
/nginx/o/2021/03/27/13700731t1hdc77.jpg)
Eesti jalgpallikoondis suutis teist valikmängu järjest lüüa küll kaks väravat, kuid taas jäi sellest vähest. Minskis tuli tunnistada Valgevene 4:2 paremust.
Koondise kapten Konstantin Vassiljev ei varjanud pärast mängu, et allajäämine oli emotsionaalselt raske, kuid fakt, et Eestil õnnestus kohtumist ka kahel korral ise juhtima minna, sellele n-ö lisaraskust siiski ei asetanud.
«Iga kaotus on emotsionaalselt raske, vahet pole, kas juhid mängu jooksul või mitte,» sõnas ta usutluses Eesti ajakirjanikele. «Kindlasti, kui Eesti koodis lööb võõrsil kaks väravat, siis tahaks saada ka punkti. Kahjuks saime taha liiga palju väravaid, aga pole midagi teha, nii läks. Suuremaid etteheiteid mul mängijatele pole: kõik andsid endast parima ja pingutasid kuis suutsid.»
Mäng muutus Eesti jaoks pärast Karl Rudolf Õiguse teist kollast kaarti 77. minutil. Tol hetkel oli seis veel 2:2. «Ega pärast seda lihtsamaks ei läinud tõesti... iga mängija ja treener tahab, et mängitaks 90 minutit täiskoosseisuga, aga vahepeal selliseid asju juhtub,» ei rutanud maestro noormängijat kohe risti lööma.
«See polnud kõige lihtsam mäng noore mängija jaoks, kuhu sisse tulla ja võib-olla võtsid emotsioonid tal ühel hetkel võimust. Iseenesest kontrarünnaku maha võtmise otsus oli ju õige, aga ju ta unustas, et tal oli kaart all. Vahel lihtsalt juhtub nii, pole midagi,» jätkas Vassiljev ning lisas, et arvestades seda, kuidas sündisid Valgevene kolmas ja neljas värav, siis need olid välditavad sõltumata sellest, kas platsil oldi kümne või üheteistkümnekesi.
Kuigi Eesti koondis suutis lüüa kahe mänguga neli väravat ei jäänud meile ometi punktide mõttes midagi näppude vahele. Ja sellest on Vassiljev sõnum kõige enam kahju. «Kui lööd mõlemad mängus kaks väravat, siis mingeid punkte ikka tahad. Kahjuks see ei õnnestunud, aga vastased polnud ka mingid papist poisid,» leidis rahvusmeeskonna kapten.
Duell Valgevenega oli tema hinnangul kindlasti võrdsem kui eelmine mäng Tšehhiga, mistõttu on eriti kahju sellest, kuidas vastaste väravad sündisid. «Penalti, karistuslöögist... lihtsalt pikk pall ette. Valgevenelased ei teinud meie jaoks midagi üllatuslikku, vaid jäime ise neile konkreetsetel hetkedel duellides alla. See saigi määravaks,» lausus Vassiljev.
Mängudes Tšehhi ja Valgevenega said koroonaviiruse ja Eestis kehtivate reeglite tõttu võimaluse mitmed mehed, kes muidu koondisse ilmselt ei pääseks. Kas kogenud poolkaitsja silmas kedagi, kes võiks tulevikuski rahvusesinduse uksele koputada?
«Ma ütleks nii, et nad said võimaluse näha ja saada aru sellest, milline rahvusvaheline jalgpall tegelikult on ja kuidas seda mängitakse. Äkki võtavad nad seda hea kogemusena ning hakkavad iga päev trennides ja klubides juurde panema. Loodan, et nad said aru, et see üleminek klubijalgpallist rahvusvahelisele tasemele pole kõige lihtsam. Neil noortel, kes said siin omad võimalused, on veel nii palju aega ees, et kui nad suhtuvad asja õigesti, siis on igaühel neist omad võimalused. Aga kõik sõltub ikkagi neist endist,» lausus Vassiljev lõpetuseks.