Markus Poom: nägin ära selle taseme, kuhu pean pürgima
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
31. märts 2021, 21:40
/nginx/o/2021/03/31/13707454t1h1933.jpg)
Koroonaviiruse poolt kõvasti pureda saanud Eesti jalgpallikoondisel jäi märtsikuisest koondiseaknast näppude vahele kolm kaotust. Kolmapäeva õhtul jäädi maavõistlusmängus 0:1 alla Rootsile.
Markus Poom oli üks nendest, kellele paljude mängijate eneseisolatsioon koondiseukse avas ning Flora poolkaitsja sülle kukkunud võimaluse pea 100-protsendiliselt ära, kui rassis kolmes mängus kokku 268 minutit võimalikust 270st.
«Füüsiliselt oli täna üsnagi raske mäng,» tunnistas pallur pärast 0:1 allajäämist. «Alguses tundsin seda [kuhjunud] väsimust eriti, mistõttu läks aega, et käima saada ja aru saada, mis tempoga täna peab mängima. Ma ei ütleks, et me lõpupoole ära väsisime. Jaksasime küll, aga kahjuks oli mäng selline, kus meil häid võimalusi ei tekkinudki. Füüsilise poole pealt oli nõudlik mäng ning kiitus kõigile ja müts maha, et jõudsime lõpuni mängida.»
Kuivõrd Poom ise on talvel kimpus olnud nii vigastuse kui ka haigusega, tulid kõrgetasemelised koondisemängud talle väga kasuks. «Minu jaoks oli see väga väärt kogemus. Olin küll vigastuse ja haigusega kimpus, kuid olin samal ajal koondisekutseks ka valmis. Nägin vaeva, et end vormi saada ja teadsin, et kui see võimalus tuleb, siis võin kanda mängudes ka kandvat rolli. Minu jaoks oli väga hea näha seda taset, kuhu pean pürgima. Usun, et siit on võtta kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju,» sõnas ta ning rõhutas uuesti. «Nägin [rahvusvahelise] taseme ära ja sain parema pildi ette, milles on vaja juurde panna.»
Kuigi koondise peatreener Thomas Häberli ei saanud eneseisolatsiooni tõttu rahvusesinduse juures viibida, ei tundnud Poom, et see koondislaste elu ülemäära keerulisemaks oleks muutnud.
«Mina tahaksin küll kiita kogu personali, nii neid, kes on Tallinnas isolatsioonis, kui ka neid, kes siin on. Mängijate jaoks on kogu kogemus väga kergeks tehtud. Treenerid on näinud palju vaeva, et kogu asi sujuks ja mõtted said meile edasi viidud. Mängijana tundsin ka, et ei olnud keeruline aru saada, kuidas peab mängida. Seetõttu tulebki treenereid kiita,» sõnas ta lõpetuseks.