Uue verstapostini jõudnud Helena Narmont: ma ei ole pidanud millestki loobuma

Ajakirja Tennise uue numbri esikaas. Foto: Ajakiri Tennis

2020. aasta ja käesoleva aasta algus on Eesti tennisistile Helena Narmontile olnud särav ja murranguline. Mitu head turniiri, esimesed WTA punktid ning sellega kaasnev edetabelikoht, lisaks alustas 20-aastane neiu mullu sügisel õpinguid Massachusettsi ülikoolis, kus tal on täisstipendium. Jaanuaris kerkis Narmont Eesti viiendaks reketiks.

Isa (Donatas Narmont – toim) oli sul kange jooksumees, mis imevits sind tennise juurde viis?

Tegelikult tegid mu mõlemad vanemad aktiivselt sporti, aga alguses tegelesin ma mitme spordialaga: kergejõustikuga, akrobaatikaga ning ujumas käisin mitu aastat.

Miks sa tennise valisid?

Umbes kaheteistaastaselt otsustasin ise, et tahaksin rohkem tennisega tegeleda. Teised spordialad jäid natuke igavaks – tundsin, et sekundite ja sentimeetrite lugemine ei olnud päris minu jaoks, aga tennis on mänguline ning lõbusam ja huvitavam. Just tennise mängulisus imponeeris.

Millest oled pidanud uute tähisteni jõudmiseks loobuma?

Ei ütleks, et oleks millestki otseselt loobunud. Tennis on ikka «a ja o» olnud. Pigem on nii, et kui on puhkus või vigastusest sunnitaud paus, siis tekib tennise järele igatsus.

Kes sul treeningplaanid koostab?

Tavaliselt treener Alti Vahkal. Praegu, mil õpin Massachussetsi ülikoolis, siis seal on ka füüsiline ettevalmistus detailideni paika pandud. Koroonaaja alguses tegin enamasti üksi, kuid Alti koostatud plaanide järgi. Varasemalt on mind füüsilise ettevalmistusega päris palju aidanud Sven Andresoo.

Mida pead enda tugevateks külgedeks tennises?

Eks kõik küljed vajavad arendamist, kuid arvan, et löögitugevus ning liikumine on päris head. Muidugi tuleb õppida veel mängu kokkupanemist. Aga nagu ma ütlesin, kõiki asju annab kõvasti paremaks lihvida.

Vaatamata sellele, et oled tennisele pühendunud neiu, mida sulle veel teha meeldib?

Lähedaste-sõpradega aega veeta. Praegusel eluetapil ma muidugi Eestis väga palju ei ole, kuid kohe, kui tulen, saan parimate sõpradega kokku ning teeme midagi lahedat koos: käime teineteisel külas, vaatame filme, suvel oli muidugi palju põnevam, siis sai koos väljas ka käia, kossu mängida. Enamik sõpru on viisil või teisel tennisega seotud, kuid parim sõbranna on mul hoopis baleriin, kellega saime tuttavaks Sausti-Nõmmel elades.

Kui sa sõpradega koos filme vaatad, mis filmid need on?

Õudusfilmid. See vist tuleneb sõpruskonnast, õudukad on meie lemmikžanr. Aga action ja sci-fi filmid, kui rääkida lemmikutest, siis esimesena tuleb meelde «Tähtedevaheline», Christopher Nolani lavastatud ja Matthew McConaugheyga peaosas.

Sportlase jaoks on oluline ka toitumine. Kuidas sul söömisega lood?

Mulle on soovitatud küll mingil määral jälgida ja oma toitumiskava üle vaadata, et mida suhu panna. Praegu on see jäänud pigem tahaplaanile, sest Altiga ka leidsime, et noor sportlane vajab energiat ning kui sa just pidevalt mingit „jama“ ei söö, siis pole hullu. Nii, et tegelikult väga ei jälgi, igal juhul mingeid piiranguid ma endale peale pannud ei ole.

Kas sulle endale meeldib süüa teha?

Meeldib küll, kuigi ma mingi eriline kokk ei ole. Tavaliselt meeldib valmistada pastat või risottot.

Kui palju sa ennast teiste sportlaste tegemistega kursis hoiad?

Üldiselt hoian ja olen kursis, mis Eesti spordis toimub, kuid päris pingsalt ei jälgi, kõikide tulemustega lihtsalt pole aega kursis olla. Samas on mul palju sportlastest sõpru, kellega lävides saab samuti spordialast infot ja ka sotsiaalmeediast tuleb palju teavet.

Kui aktiivne sa ise sotsiaalmeedias oled?

Olen jäänud vähem aktiivseks, kohati on tüütuks muutunud. Samas saan aru, et kui tahad võimalikele toetajatele atraktiivsem olla, tuleb ühismeedias toimetada. Hiljuti lansseerisin oma kodulehekülje.

Oled mullu sügisest Massachussetsi ülikooli tudeng. Mida sa seal õpid?

Olen kinesioloogia bakalaureuse õppes. Sealt edasi on võimalik õppida füsioteraapiat. Kinesioloogia on alus, mille baasilt saan õpinguid jätkata. Ma mõtlesin, et peab valima selle ala, mis meeldib ja huvitab, et võimalikult hästi täisspendiumit ära kasutada.

132 lehekülge põnevat lugemist

Ilmunud on ajakirja Tennis 2021. aasta esimene ehk kevadnumber, milles leidub seekord 132 lehekülge põnevat lugemismaterjali.

Helena Narmonti kõrval teise pikema intervjuu peategelane tennisehuvilistele tutvustamist ei vaja. Ajakiri Tennis pidas oma kohustuseks võtta kokku karjäärile punkti pannud Jürgen Zoppi lugu. See on aus ülevaade Jürgeni enda sõnade ja emotsioonidega sündmustest, mille üle Eesti tennis on uhkust tundnud. Lugu lõpeb aga rivaali ja sõbra Jaak Põldma kommentaariga, et varsti mängivad nad koos Jürgeniga tennise aastalõpupeol kitarri!

Poliitik Siim Kallas on aga vast kogu uue ajakirja kõige tuntum persoon, kellest ajakirjas räägitakse. Jah, ka tema on mänginud tennist ja kogenud erinevaid sportlikke seiklusi nii Eestis kui ka Brüsselis. Pisut koomiline on Kallase lugu sellest, miks tal jäi mängimata tennisematš Poola presidendiga.

Mõistagi leiab Tennisest lugemist ka välismaa sportlaste kohta ning veel väiksemaid Eesti tennist puudutavaid teemasid.