E, 16.05.2022

Endine riigikohtunik mõtiskleb, kas ajakirjandusel olnuks igal juhul õigus Mati Alaver risti lüüa

Toimetas Karl Juhkami
Endine riigikohtunik mõtiskleb, kas ajakirjandusel olnuks igal juhul õigus Mati Alaver risti lüüa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mati Alaver.
Mati Alaver. Foto: Tairo Lutter

Endine riigikohtunik Eerik Kergandberg arutles kirjastus Juura YouTube'i kanalis selle üle, kas ajakirjandusel olnuks õigus Mati Alaver risti lüüa ka siis, kui selgunuks, et osad tõendid oleks saadud ebaseaduslikult teel ning ei pidanuks kohtus vett.

«Ma ei ole nende kohtuasjade materjalidega isiklikult tuttav ega pea väga võimalikuks ajakirjanduse pinnalt hakata nüüd asju kommenteerima. Mitte, et ma nüüd totaalselt ei usaldaks ajakirjandust, aga kindel on see, et selleks, et kuidagi hinnata, pead sa ise olema kohtunik ja kõiki dokumente nägema ja vaatama. Oportuniteedivõimalused on meil seaduses legaalselt olemas. Kas ja kuidas seda kasutada, millistes asjades, eks ta vaidlusteema ole. Õige on muidugi see, et kui avalik huvi on piisavalt suur, siis pigem oportuniteediga lõpetamine kõne alla ei peaks tulema. Aga veelkord, ma ei tea täpselt nende kohtuasjade asjaolusid,» sõnas Kergandberg esmalt nii Mary Krossi kui ka Mati Alaveri juhtumit ühiselt kommenteerides. 

Seejärel jätkas ta juba eraldi suusatreeneri teemal: «Tahaksin öelda eriti Mati Alaveri asja kohta. Lihtsalt küsida ühe retoorilise küsimuse. Kui nüüd oletada, et Mati Alaveri kohtuasjas mõned tõendid olid saadud täiesti ebaseaduslikult. Ma lihtsalt oletan. Näiteks ebaseadusliku jälitustegevusega või mis iganes. See tähendab olukorda, et nende tõendite pinnalt poleks kuidagi olnud lubatud siis süüdi tunnistada. Nüüd on küsimus: kui kohus poleks tohtinud süüdi tunnistada, kas me siis tahame väita, et see ei tähenda ajakirjaniku keeldu ikkagi omade reeglite järgi mees häbiposti lüüa? Ma ei ole kindel, et see väga õige on.»

«Ehk siis tuleb mõelda ka selle peale, et põhimõtteliselt, kriminaaltoimikus võib olla väga palju igasugust materjali, aga ega siis iga materjali pinnalt ei saa kedagi süüdi tunnistada. See, millised tõendid pärast kohtus vett peaksid, on täiesti eraldi teema. Veelkord, ma ei ole kindel, et mingi õigus on see, et ajakirjandus ütleb: temale mingisugused menetlusreeglid ei loe, tema teeb, kuna rahvas tahab ja tema võib isiku ära hävitada ka selliste asjaolude pinnalt, mille pinnalt kohus inimest kinni panna ei saaks. Ma ei ole kindel, et see õige on.»

Mati Alaver mõisteti 2019. aasta novembris süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises. Vastavalt kokkuleppele määrati talle aastane tingimisi vangistus pooleteiseaastase katseajaga. Alaver ennast ise süüdi ei tunnistanud, vaid nõustus lihtsalt talle esitatud süüdistustega. Lisaks pidi endine treener tasuma menetluskuludeks läinud 810 eurot.

Märksõnad
Tagasi üles