Türgis poodiumile jõudnud Eesti rattur kahtlustab konkurente valemängus

Mihkel Räim. Foto: Mazowsze Serce Polski Cycling Team

Eesti profirattur Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski) saavutas Türgis toimuva velotuuri Tour of Mevlana (2.2) teisel etapil (136,1km) kolmanda koha.

Esikoha noppis Valgevenest pärit rattur Siarhei Shauchenka (Minsk Cycling Club) ja teiseks sõitis ennast kreeklane Georgios Bouglas (Salcano Sakarya BB Team), seisab pressiteates.

Räim võttis sõidu kokku Facebooki lehel: 

«Täna oli veidi künklikum maastik ja seetõttu põnevam. Tõusud olid ikka enamasti suure tee peal, see tegi asja lihtsamaks vast. Esimesed 20km oli täiesti sile ja hoidsin end rahulikult pundis, polnud vaja rapsida. Seejärel tuli esimene tõusuke, mis mindi päris korraliku hooga, kerge ei olnud aga samas enesetunne oli hea ja veidi isegi nautisin seda.

Kuna sõit oli 1000-1600 m merepinnast, siis andis mõneti tunda ka kõrgmäestiku olud. Mingi hetk sai väike grupp eest minema ja liidermeeskond alustas tööd, kuigi minu meelest pole vaja olnud end nii «pilpaks» panna. Kuskil 90. km läks asi huvitamaks ja keerasime väiksemale teele. Tee kvaliteet andis küll soovida, aga see eest olid mõned head järsud nukid. Seal läks uuesti võidusõiduks ja päris põnev oli.

25 km enne lõppu oli viimane tõus ja juba hommikul ütles meeskonnakaaslastele, et kui tunnen hästi, siis võiks minna seda korraliku tempoga. Nii me tegimegi, sest jooksikud olid ikka veel ees ja vahe oli 2 minutit. Tõime selle 1.15 peale ja 10km enne lõppu oli vahe 30 sekundit, siis äkki suurenes.

See mulle pähe ei mahu, kuidas need mehed, kes väga tundmatud, sellist tempot tegid ja pundist põhimõtteliselt tugevamad olid. See läheb müstika kategooriasse. Lõpuks kasutasime ära endal viis meest, sest muidu tõesti ei oleks neid kätte saanud. Kuna ees olid ka türklased, siis me arvame, et nad said abi kas autodelt võit motikalt. Igatahes poisid tegid super tööd ja saime napilt jooksikud kätte.

Osad mehed alustasid finišit ilmselgelt liiga vara ja see oli vesi minu veskile, ootasin õiget aega, aga äkki liiga kaua? Ei oskagi öelda, korra pidin finišeerides jala sirgu laskma, sest ees tehti ohtlik lüke, aga seejärel sain edasi spurtida. Kolmas koht, hea, aga samas võita on vaja. Väärisime poodiumi kõrgeimat astet, sest meeskonnakaaslased nägid palju vaeva, et saaksin finišit teha. Võitis Minski mees, aga ütleme nii, et nemad seda ei väärinud, sest kordagi ei teinud tööd, ega pakkunud abi. Parasiidid, aga eks karma on bitch.

Homme 113 km etapp, aga see on juba päris raske. Pea 2000 tõusumeetrit ja jääb ehk liiga raskeks minu jaoks. Õnneks on meil selleks etapiks ka mehed olemas, aga sellegipoolest annan oma parima ja ehk suudan üllatada.»

Velotuur lõppeb pühapäeval.