Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

KUULSUSTE HALL ⟩ Eesti mees, kes muutis seda, kuidas maailm võimleb

Ernst Idla raadios hommikvõimlemist läbi viimas (1930. aastad). FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Nende esimeste teadmisjanuste Eesti noorte seas, kes said 1920. aastate alul võimaluse haridust omandada raja taga, oli ka Ernst Idla, mitmekülgne spordihuviline noormees Järvamaalt. Tal õnnestus pääseda õppima Saksamaal Berliinis tegutsenud mainekasse kehalise kasvatuse kõrgkooli, mille lõpetas 1925. aastal.

Tagantjärele teame nüüd, et need Saksamaal veedetud aastad ei olnud elumuutvad mitte ainult tema enese jaoks, vaid mõjutasid tuntavalt tervet Eesti spordilugu. Nimelt ei kavatsenud Idla Berliinis kogetud moodsat euroopalikku spordivaadet sugugi pelgalt enda teada jätta. Hoopis vastupidi – ta soovis oma värskelt hangitud tarkusi jagada kõigiga, kes teda kuulata võtavad!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras teine.

Järgnevate aastate jooksul andiski ta uuendusmeelse panuse kodumaa heaks nii spordijuhi, -pedagoogi kui ka raadiohäälena, olles muuhulgas näiteks 1934. aastal esimene hommikvõimlemise juht Eesti raadios.

Eriti märkimisväärne oli Idla roll just võimlemiselu edendamisel. Selle töö käigus kujundas ta ühtlasi välja uue, eripärase ja kõigile sobiva liikumiskooli, mille arendamist jätkas ka Rootsis, kuhu asus saatuse sunnil elama II maailmasõja aegu Eestist lahkudes. Tänu oma võimlemissüsteemile sai temast nüüd rahvusvaheline mees, keda tunti kogu maailmas kui Võlurit Tallinnast.

Eesti võimlejate rühm Stockholmis rahvusvahelisel võimlemispeol (1949). Kolonni ees marsib Ernst Idla. FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Ernst Idla (8. aprill 1901 – 5. detsember 1980) 

Omanimelise võimlemiskoolkonna rajaja 
Eesti võimlemiselu uuendaja 
Rahvusvahelise mainega võimlemispedagoog  

Idla võimlemise fenomen

Idla loodud võimlemissüsteemi fenomen peituvat teadjate sõnutsi selles, et see sobib võrdselt hästi kõigile, noortele ja vanadele, meestele ja naistele, tipp- ja harrastussportlastele. Seejuures ei olnudki Idla jaoks eesmärk mitte võistlussport, vaid pigem tahtis ta võimlemisega ehitada silla spordi ja kunsti vahele, kehalise aktiivsuse ja esteetika vahele. Ta soovis, et inimene tunneks end oma kehas vabalt ja saaks end vabalt väljendada.

Oma võimlemises kasutas ta inimese loomulikku funktsionaalset liikumist, mis mõjutas võimlejat tervikuna, puudutades kõiki tema meeli. Samuti oli talle oluline, et protsess toimuks muusika saatel, mis aitaks võimlejatel liikumisse paremini sisse elada.

Ernst Idla on öelnud: «Tänapäeva õpetaja peab olema liikumisaktiivsuse ärataja. Ta saavutab oma kasvatusliku resultaadi siis, kui liikumise käskleja asemel astub diskreetne liikumisaktiivsuse suunaja ja kujundaja.» Pildil annab 78-aastane Idla Stockholmis noortele tundi (1979). FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Niisugused vabast mõtlemisest lähtuvad arusaamad toimisid maailmas toona suunda näidanud traditsiooniliste võimlemissüsteemide kõrval tõepoolest vägagi värskelt, süstisid harrastajatesse rohkesti liikumisrõõmu ja enesekindlust ning kasvatasid Idlale lõppkokkuvõttes suure üleilmse fännibaasi. Oma südika tegutsemisega tõi ta muutuste tuuled ka Rootsi võimlemisse, kus senini oli valitsenud veel Per Henrik Lingi aegadest pärinenud traditsiooniline võimlemine.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioonepüsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Üleilmne edulugu

Juba 1945. aastast alustas Idla Rootsis enda juhendatud võimlemistundide ja -kursustega, samuti enda lavastatud võimlemisetendustega, mis kujunesid kiiresti äärmiselt menukaks ning võitsid rahvusvahelist tuntust.

Järgnes ajajärk, mil Idla tutvustas koos oma võimlejate esindusrühmaga enda põhimõtteid paljudes paikades kõikjal üle maailma. Aastate jooksul jõudsid tema võimlejatele kõigi teiste seas aplodeerida nii Argentina president Juan Peron kui ka publikust täidetud kuulus Maracana staadion Rio de Janeiros, 1968. aastal aga löödi kaasa koguni Mexico olümpiamängude kultuuriprogrammis.

1954. aastal toimunud esinemistel Argentinas kohtusid Idla (vasakul) ja tema võimlejad ka Argentina presidendi Juan Peroniga. FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Peale selle pääses Idla rühm mitut puhku kinolinale (näiteks 1961. aastal stuudios Paramount Pictures vändatud filmis «Symphony in Motion») ning osales nii mõneski populaarses telesaates ja suurtel spordifoorumitel siin- ja sealpool ookeani.

Kuigi võlur Tallinnast lahkus meie seast aastal 1980 ja tänavu 8. aprillil tähistatakse juba Ernst Idla 120. sünniaastapäeva, ei tähenda see ometi, et tema töö oleks unustusse vajunud. Tänapäeva maailmas, kus suurem osa inimestest põeb vähesest liikumisest ja vaimsest pingest põhjustatud stressi, on tema vaba ja elurõõmus liikumine endiselt aktuaalne – ja nii Rootsis kui ka Eestis tegutsevad koguni selle võimlemise huvilisi koondavad Idla seltsid.

Tutvu lisaks

Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik «Ernst Idla – võlur Tallinnast» (Eesti Raamat 1991)
Idla Eesti Seltsi koduleht: www.idlaselts.ee

Tagasi üles
Back