/nginx/o/2020/12/11/13525356t1h2fcb.jpg)
Täna andisid pressikonverentsi positiivse dopinguproovi andnud maadleja Heiki Nabi ning tema kaitsja Paul Keres. Seal selgitas advokaat, et Eesti Antidoping pole olnud väga koostööaldis. Esiteks polevat antud korduval palvel luba teha WADA akrediteeritud laboris Nabile juuksekarva testi ning teiseks ei ole antidoping valmis andma üle toimikut, millega saaks pöörduda Šveitsis asuvasse spordiarbitraaži (CAS).
Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe on nõus sellega, et Keres esitas ühe taotluse juuksekarva testi tegemiseks. Vallimäe sõnul võeti ka ühendust laboridirektoriga, kes selgitas, kuidas see protsess toimib. «Juuksekarva teema on käinud läbi paarist teadusartiklist. Esiteks teeb labor eelkõige loomadega seotud karvakatseid. Teiseks küsiti, millal juuksekarv on võetud? Kolm kuud on juba mööda läinud, halb analüütine leid leiti Nabi 6. jaanuari dopinguproovist,» kirjeldas Vallimäe Postimehele.
«Lisaks pole see karvatest antidopingu jaoks mõeldud. Sellist meetodit pole WADA akrediteerinud. WADA kasutab ikkagi uriiniproove.»
Keres esitas pressikonverentsil väite, et justkui oleksid nad juuksekarva testi jaoks esitanud mitmeid palveid ning need jäänud vastamata. «Austatud advokaat saatis Eesti Antidopingule eile kirja ning veel kaks tund enne pressikonverentsi, kus esitab säärased palved. Seda tõlgendada keeldumisega, kus me nõnda kiiresti ei vasta, on veidi pealiskaudne,» jätkas Vallimäe.
Pressikonverentsil esitati ka täpne Letrosooli kogus, mis Nabi kehast avastati. A-proovi näit 0,6 ng/ml kohta viitab Kerese sõnul selgelt juhuslikule saastumisele. Sestap tekib küsimus, miks ei võiks Nabi võistluskeeldu tühistada. Vallimäel oli sellele lihtne selgitus.
«Meie ei ole hindajad, kas sportlane tarvitas aineid sihilikult või mitte. Samuti ei hinda me süü astet. Meie seadsime võistluskeelu teistel alustel, sest on ju teada, et letrosool parandab selgelt võimekust. Millal seda ainet täpsemalt kasutama hakati, seda protsessi me ei hinda,» kostis Vallimäe, kes selgitas veel, et otseselt pole olümpiamänge silmas pidades vahet, kas võistluskeeld eemaldada või mitte.
«See juhtum peab olema lõpetatud, sest WADA andmehaldussüsteemis ei tohi olla protsess olümpiamängude ajal üleval.»
Vallimäe ei mõista, miks ei keskendunud osalised pressikonverentsil ikkagi probleemile. Lisaks esitas Keres väite justkui oleks Eesti antidoping pärsinud nende võimalust pöörduda CASi. «Alustati justkui kampaania meie mustamiseks, kuid meie ootame samuti B-proovi negatiivset tulemust. Tegemist on selgelt vee segamisega,» lausus Vallimäe.
Mis puutub CASi teemasse, siis Kerese sõnul ei anna EADSE neile kogu toimikut üle. Vallimäe sõnul pole aga mingit toimikut üldse olemaski: «Soovime juhtumi viia võimalikult kiiresti distsiplinaarkolleegiumisse. Selleks vajame B-proovi tulemust, ja kui see on positiivne, ka sportlase selgitust. Keres nõuab sisuliselt eeluurimismaterjale, mis ei tähenda menetlustoimikut. Seda lihtsalt pole olemas, tegemist on avalikkuse mõjutamisega.»
:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)