Saada vihje

Kergejõustiklane Raido Mitt: EOK siseringis on väärkohtlemise juhtumeid veelgi olnud, aga oleme need ise ära lahendanud

Copy
Omapärase Guinnessi rekordi püstitamise käigus näitas kiireimat vahetuse aega 100 x 10 000 meetri teatejooksus Põlva mees Raido Mitt, kes kihutas 25 staadioniringi õhtupimeduses läbi 31 minuti ja 37 sekundiga.
Omapärase Guinnessi rekordi püstitamise käigus näitas kiireimat vahetuse aega 100 x 10 000 meetri teatejooksus Põlva mees Raido Mitt, kes kihutas 25 staadioniringi õhtupimeduses läbi 31 minuti ja 37 sekundiga. Foto: Eesti Kergejõustikuliit

Viimase kuu aja jooksul on avalikkuseni jõudnud mitmeid juhtumeid, kus treenerid on alaealisi sportlasi ahistanud ja väärkohelnud. Kõik juhtumid on olnud väga jahmatavad, aga tekitavad omakorda küsimuse, kui palju on selliseid juhtumeid, millest me midagi kuulnud ei olegi. Nende sündmuste valguses kutsub Eesti spordirahvas olümpiakomitee eestvedamisel kõiki väärkohtlemise vastu võitlema ja seda märkama. Saskia Alusalu ja Raido Mitt avaldavad, kuidas laste sportimist turvalisemaks muuta.

Alusalu tunnistab, et kõik avalikuks tulnud ahistamise juhtumid ei aita sugugi kaasa niigi negatiivsele eesti spordi mainele ja üldmulje on väga kurb. «Treeneri töö on Eestis tegelikult vastutusrikas, kuid samas alaväärtustatud ja -tasustatud,» nendib ta.

Küll aga toob ta välja, kuidas näiteks maakohtades viivad treenerid lapsi peale trenne koju ja eks ikka vahel jääb mõni laps siis ka treeneriga üksi ja ei saa kontrollida, mis juhtub.

EOK spordialaliitude koordinaator Mitt tunneb sama. «See on spordi mainele kahetsusväärne, et sellised juhtumid on aset leidnud. Õnneks pole neid aga nii palju, et iga päev mõni üles tuleb,» räägib ta.

EOK töötab igapäevaselt selle nimel, et selliseid juhtumeid ennetada. «Siseringis on sääraseid juhtumeid veel olnud, aga oleme ära lahendanud,» sõnab ta.

Alusalu sõnul ei ole kõik juhtumid alati must-valged ja oluline on kuulata mõlemat poolt. «Enne, kui süüdistame ja kellegi mutta tambime, tuleb tõsiselt süveneda,» leiab ta. «Me peaksime keskenduma sellele, kuidas läbi spordi ja liikumise eelkõige elurõõmu leida ja innustada noori liikuma!»

Värskelt käimaläinud «Märka» kampaania eesmärk ongi kutsuda üles inimesi väärkohtlemist märkama ja sellest teada andma. «Negatiivsust on niigi palju, aga sport on nii äge ja see peaks eriti keerulisel ajal oluline olema,» tunnevad sportlased.

Tagasi üles