EADSE: Nabi soovitud juuksekarva analüüs ei ole teaduslikult tõendatud meetod (1)
9. aprill 2021, 09:29
Täna saatis Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe välja pressiteate, kus selgitab põhjuseid, miks keelduti Heiki Nabi poolt soovitud juuksekarva analüüsist.
Postimees avaldab Vallimäe saadetud põhjendused toimetamata ja täies mahus.
Juuksekarva analüüsi negatiivne tulemus ei lükka ümber positiivse uriiniproovi tulemust. See on fakt. Seda seetõttu, et meetodi usaldusväärsus ei ole kaugeltki võrreldav vere- ja uriiniproovide omaga.
Senised teadmised letrosooli tuvastamisest inimese juustes põhinevad ainult kahel uuringul, kusjuures ühte neist oli kaasatud vaid 7 katsealust ja teine viidi läbi üksnes ühel sportlasel. On ju ilmne, et nimetatud asjaoludel ei saa lugeda meetodit teaduslikult tõendatuks ja valideerituks kasutamiseks letrosooli võimaliku tarvitamisega seotud juhtumite lahendamisel. Seetõttu ei sisaldu see ka WADA praeguste analüüsimeetodite seas.
Kreischa labori poolt pakutav karva analüüs ei ole osa dopingu testimise programmist, vaid on peamiselt kasutusel anaboolsete steroidide tuvastamiseks hobustel ja DNA analüüsideks kriminalistika valdkonnas.
Juba esmakordsel H. Nabi juuksekarva analüüsi taotluse lahendamisel 31.03.21 konsulteeris antidoping Kreischa laboriga sellise analüüsi kasutamise võimaluste osas. Labor nentis, et need analüüsid on üldiselt aegkriitilised ja olukorras, kus juuksekarv eemaldatakse sportlaselt 3 kuud peale positiivset dopinguproovi, ei ole juuksekarva analüüsi tulemus usaldusväärne.
Sisuliselt sama oleks olukord, kus võtta praegu uus uriiniproov ja negatiivse tulemuse puhul väita, et see kinnitab dopingureegli rikkumise puudumist. S. Errani asjas oli vahe positiivse dopinguproovi (16.02.2017) ja juukseanalüüsi (28.04.2017) vahel isegi lühem – natuke üle 2 kuu. CAS leidis eksperdiarvamustele tuginedes, et 28.04.2017 teostatud juuksekarva analüüs ei ole usaldusväärne tõend.
Teistkordselt esitas Nabi juuksekarva analüüsi taotluse antidopingule 06.04.21 kell 15.23, st 1 tund ja 7 minutit enne oma pressikonverentsi. Loomulikult ei olnud võimalik sellele taotlusele vastata enne pressikonverentsi algust. Taotlusele vastati 07.04.21 sama, ülaltoodud argumentatsiooniga.
Miks ei võiks seda testi ikkagi puht proovimise jaoks teha ja kuidas kommenteeriksite üldse seda olukorda?
Me saame loomulikult aru olukorra tõsidusest Heiki Nabi jaoks. Paraku on antidopingu organisatsioon oma tegevuses seotud regulatsioonidega. WADA koodeks, EDR ja selles viidatud dokumendid (mh tehnilised dokumendid) ei näe ette nendes mittenimetatud proovide ja analüüside tellimist antidopingu organisatsioonide poolt. Antidopingu organisatsioonid ei tegele ega peagi tegelema dopingujuhtumite uurimise raames teaduslike katsetega.
Sportlane võib ise omal algatusel tellida lisaanalüüse ja koguda mistahes tõendeid ning esitada need tõendina distsiplinaarkolleegiumile/CAS-ile ja tugineda nendele dopingujuhtumite menetluses (EDR artikkel 8.8.2).
Mitte üheski regulatsioonis ei ole nõutud ja ka kohtupraktikast ei tulene, et sportlane saab tõendeid koguda üksnes antidopingu organisatsiooni vahendusel ning WADA laboritest. Samuti ei tulene eelviidatud allikatest, et sportlase poolt omal käel kogutud tõenditel oleks automaatselt väiksem tõenduslik väärtus kui muul viisil kogutud tõenditel.
Seega ei takista ka antidopingu organisatsiooni poolt juuksekarva analüüsi tellimisest keeldumine kuidagi H. Nabi õiguste kaitsmist.
Lisaks juhime tähelepanu, et EDR art 8.8.2 järgi edastatakse toimik menetlusalusele isikule distsiplinaarkolleegiumi poolt alles peale distsiplinaarmenetluse alustamist (mitte esialgse uurimise ajal).