:format(webp)/nginx/o/2019/12/30/12841153t1h831d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729962t1h5fb6.jpg)
Vabariigi Presidendi Kantselei teatas paar tundi tagasi, et riigipea Kersti Kaljulaidi otsusega võetakse dopingupatuselt endiselt murdmaasuusatajalt ja treenerilt Andrus Veerpalult talle antud kaks riiklikku teenetemärki.
Mis saab teenetemärkidest, mille peab Veerpalu presidendi otsusega tagastama? (1)
Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk.
Teenetemärkide seaduse § 13 järgi võib Vabariigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Vabariigi Presidendi Kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe kostis Postimehele, et teenetemärgi äravõtmisest teavitatakse inimest kirjalikult. «Teenetemärgi tagastamise aega ei ole seaduses määratletud, aga eks seda oodatakse tagasi esimesel võimalusel.
Tagastamise praktika on erinev – on inimesi, kes on teenemärgi peale otsuse tegemist kohe tagastanud, aga on ka neid, kellel läheb sellega kauem aega. Äravõetud teenetemärgid jäävad hoiule presidendi kantseleisse.»
***
Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) andis kolmapäeval teada, et kaks aastat tagasi Seefeldis toimunud põhja suusaalade MMil lahvatanud dopinguskandaalis vahele jäänud kahekordne olümpiavõitja Veerpalu mõisteti viimaks süüdi.
Rahvusvaheline Spordikohus (CAS) mõistis Veerpalu süüdi suures dopinguskeemis osalemises ning talle määrati kaheaastane võistluskeeld, mis aegub 2023. aasta 17. märtsil. Kahekordne olümpiavõitja oli viimane politseioperatsiooni «Aadrilaskmine» käigus vahele jäänud osaline, kellele polnud veel ametlikku karistust määratud.
Otsusest ilmneb, et Veerpalu eksis 2016. aastal välja antud dopingureeglite punkti 2.9 vastu, mis tähendab dopingusüsteemis osalemist, abistamist ja asjade varjamist. Kuna otsust edasi ei kaevatud, jõustus see kohe.