Veerpalust sai 14. inimene, kellelt president teenetemärgi võttis

Andrus Veerpalu saamas 2006. aastal president Arnold Rüütlilt Valgetähe I klassi teenetemärki. Foto: Peeter Langovits

Murdmaasuusataja Andrus Veerpalu on 14. inimene, kellelt Eesti vabariigi president teenetemärgi tagasi võttis.

Rahvusvahelise Spordikohtu (CAS) poolt dopinguskeemis osalemises süüdi mõistetud Veerpalu jäi ilma talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärgist. Enne teda on sama saatus tabanud veel 13 inimest.

Äravõetud teenetemärgid

Kasulaste väärkohtlemise eest süüdi mõistetud Malle Kobin jäi tänavu 8. aprillil ilma Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgist.

2019. aastal võttis president Kotkaristi hõberisti luuramise eest vangi mõistetud kaitsepolitsei endiselt töötajalt Vladimir Kulikovilt.

Dopingu kasutamise kallutamises süüdi mõistetud Mati Alaver jäi 2019. aastal ilma Eesti Punase Risti IV klassi ja Valgetähe III klassi teenetemärgist.

Riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises süüdi mõistetud endiselt kaitsepolitseinikult Jüri Figlovskilt võttis president 2017. aastal Kotkaristi V klassi teenetemärgi.

Teabeameti endine töötaja Sergei Bõstrov mõisteti kohtus süüdi riigisaladuse avalikustamises. President võttis temalt 2014. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Maa-ameti endine juht Kalev Kangur jäi 2014. aastal ilma Valgetähe IV klassi teenetemärgist, sest mõisteti maadevahetuse protsessil süüdi pistise võtmises.

2014. aastal võttis president Valgetähe III klassi teenetemärgi ettevõtjalt Toomas Annuselt, kes jäi maadevahetuse protsessil süüdi pistise andmises.

Endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo pidi 2014. aastal loovutama Valgetähe III klassi teenetemärgi, kuna jäi maadevahetuse protsessil süüdi pistise võtmises.

2013. aastal võttis president Valgetähe medaliklassi teenetemärgi rahvakunsti edendajalt Jaan Aitajalt, kelle kohus mõistis süüdi sugulise kire rahuldamises lapseealistega.

Kunagiselt Rahvaliidu esimehelt ja keskkonnaministrilt Villu Reiljanilt võttis president 2010. aastal Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Valgetähe II klassi teenetemärgi. Reiljan jäi süüdi Rävala kinnistu süüasjas pistise nõudmises.

Kunagiselt Lõuna prefekt Aivar Otsalt võttis president 2009. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi, kuna Tartu maakohus mõistis mehe süüdi mitmes kuriteos. Otsalt jäi süüdi eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, et koguda andmeid Lõuna politseiprefekti Tarmo Kohvi kohta. Ka jäi Otsalt süüdi selles, et omastas Lõuna politseiprefektina töötades 3515 krooni väärtuses prefektuuri mootorkütust. Veel süüdistati Otsaltit selles, et aitas kaasa jahiuluki ebaseaduslikule küttimisele ja ebaseadusliku kalapüügi korraldamisele ja selle teostamisele.

2009. aastal võttis president Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kunagiselt skaudijuhilt Risto Teinonenilt, sest ajakirjandusse levisid fotod sellest, kuidas ta kandis sama teenetemärki koos natsisümboolikaga.

Riigireetmises süüdi mõistetud kaitseministeeriumi endiselt kõrgelt ametnikult Herman Simmilt võttis president 2009. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.