Tippjalgpalli ähvardab krahh: värske superliigaga liituvad tiimid muutuvad UEFA silmis olematuks

Postimees Sport
Copy
Juventus (must-valges) on üks mitmest tippsatsist, kes lubanud Euroopa superliigas osaelda.
Juventus (must-valges) on üks mitmest tippsatsist, kes lubanud Euroopa superliigas osaelda. Foto: Federico Tardito via www.imago-images.de/imago images/Xinhua/Scanpix

Vana Maailma tugevamad jalgpalliklubid on arutanud võimalust, loomaks ühine liiga, kuhu kuuluks ajalooliselt mainekad satsid. Uuele sarjale ollakse erakordselt lähedal, ent sellega võivad kaasnevad rängad tagajärjed. 

BBC andmetel on Euroopa superliiga nime kandvas sarjas osalemist kinnitanud tosin tippsatsi. Nimistusse kuuluvad Inglismaa, Hispaania ja Itaalia gigandid. Ametliku teate väljastamine olevat vaid aja küsimus. 

Omavolitsemine on harja punaseks ajanud Euroopa jalgpalliliidul (UEFA). Väidetavalt pidid nad homme välja tulema Meistrite liiga värske formaadi tutvustusega, ent nüüd tuleb vastamisi seista uue jõuga. UEFA juhid proovivad reformi iga hinna eest takistada.

Alaliidu juhid ähvardavad, et kõigil n-ö suletud superliigaga liitunud tiimidel keelatakse osaleda kodustes sarjades. Lisaks ei lubataks nende klubide mängijaid koondist esindama EM- ja MM-finaalturniiridele. 

UEFA koostas koos Inglismaa, Itaalia ja Hispaania alaliitudega ühise avalduse. «Jätkame püüdlusi uue liiga loomise takistamiseks. Soovime, et küünilist projekti, mis põhineb mõne meeskonna omakasul, käima ei lükataks,» seisis seal. 

«Kasutame kõikvõimalikke meetodeid, nii juriidiliselt kui ka sportlikult, et superliiga sündi takistada. Jalgpall põhineb avatud võitlusel ja sportlikul printsiibil. Teisiti pole lihtsalt võimalik.»

Superliigale on seni käe andnud: Inglismaa satsid Manchester United, Manchester City, Liverpool, Londoni Chelsea, Londoni Arsenal ja Tottenham, Itaalia pundid Torino Juventus, AC Milan ja Milano Inter ning Hispaaniast Madridi Real, Madridi Atletico ja FC Barcelona.

Saksamaa ja Prantsusmaa võistkonnad pole seni plaaniga kaasa läinud. ESPNi andmetel peaks uues sarjas mängima 20 klubi, kellest 15 kuuluvad sinna garanteeritud lepinguga.

Plaan on võrreldav korvpalli Euroliigaga, mis tegutseb rahvusvahelisest alaliidust (FIBA) eraldiseisvalt. Seal on samuti enamik võistkondadest litsentsiga seotud. Kaks organisatsiooni sõdivad juba aastaid, enim kannatavad rahvuskoondised. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles