/nginx/o/2021/04/19/13735051t1h7e8b.jpg)
Kaua vaatas talumees seda suurt, pikkade jalgade ja omamoodi küüruga looma, kes stoiliselt paigal seisis ja ennast katsuda lubas, justkui lootes, et kui ta hästi kannatlikult ja viisakalt käitub, siis ehk jäetakse ta ometi rahule. Ent talumees aina uuris teda, aeg-ajalt näpuga torkides ja uskumatult pead raputades. Sellist imeelukat polnud ta veel kunagi näinud! Viimaks lõigi mees käega ning pöördus minekule, ise ikka pead raputades ja enda ette pomisedes: «Äi niisugust looma põle olemas!»
Kuid muidugi oli see loom päriselt olemas. Käes oli aasta 1909 ning maailmas edukalt läbi löönud legendaarse jõumehe Georg Lurichi kaamelid olid lõpuks Eestisse jõudnud ja rahvale näitamiseks välja toodud.
Need kõrbelaevad oli raskejõustikukuulsus enesele saanud Bakuus võõrusetendustel viibides, olles Buhhaara emiiri silme all ette võtnud katse, kas suudavad emiiri kaamelid Lurichi ristatud käed lahti tõmmata – ja selles jõproovis peale jäänud. «Küll nad alles tõmbasid, raske oli hoida ja nahk läks kätelt maha, aga ei tõmmanud nad mu käsi lahti!» kirjutaski ta siis uhkelt kodustele ning teatas seejärel ühtlasi, et sai kaamelid saavutuse tänuks endale ja läkitab need kodumaale.
/nginx/o/2021/04/19/13735060t1h458a.jpg)
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras neljas.
Eestimaale jõudes asusid kaamelid, emasloom nimega Tiiu ja isasloom nimega Uku, elama jõumehe onupoja juurde Velisele. Majesteetlikke ja siinsete inimeste jaoks tõesti erakordselt eksootilisi olendeid näidati rahvale Eestimaa mitmetes paikades ja nagu eespool juba kirjas, tekitasid nad kõikjal omajagu elevust ning sünnitasid üksjagu rahvapärimust. Kahjuks ei kestnud kaugete külaliste elu Maarjamaal kuigi pikalt, sest külma ja kõledat talveilma nad üle ei elanud.
Maailmameister elukutseliste maadluses
Euroopa meister elukutseliste maadluses
Tõstmisrekordite püstitaja elukutseliste seas
/nginx/o/2021/04/19/13735056t1h915d.jpg)
Tõsiasi, et Lurich Buhhaara emiirile niivõrd vägevat muljet avaldas, ei olnud aga õigupoolest mingi ime. Lisaks suurepärastele kehalistele võimetele, heale välimusele ja kõrgtasemel maadlusoskusele oligi Väike-Maarjast pärit jõumees ju tuntust võitnud just tänu atraktiivsele esinemismaneerile.
Tema ülesastumised olid leidlikult läbi mõeldud ning nendega kaasnesid ikka ka efektsed jõutrikid. Nii näiteks kirjeldati 1901. aastal Saksa lehtedes Lurichi show’d Münchenis, kus ta olevat muuhulgas sangpommi mitme meetri kõrgusele õhku visanud ja selle jälle rinnaga kinni püüdnud ning seejärel üksnes väikese sõrme abil tõstnud üles ja kandnud laval ringi alul kahte, siis kolme, nelja ja lõpuks koguni viit meest!
Paavo Kivine «Lurich» (Äripäev 2017)
Kalle Voolaid (koostaja) «Lurichi lood» (Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2016)
Muljeid neilt esinemistelt ja Lurichi trikke lahati rahva seas hiljem palju ja põhjalikult. Kuna rahvasuu kujutlusvõimel teadagi piire ei ole, segunes tõde seal peagi väljamõeldistega, aidates veelgi kaasa Lurichi müüdi kasvamisele.
Ilmselt saavutanuks Lurich tänu oma ärksale loomule ja ammendamatule energiale edu õige mitmes eluvaldkonnas, ent tema pühendus raskejõustikule ja tegi seda tõepoolest tulemuslikult.
/nginx/o/2021/04/19/13735075t1h0976.jpg)
1890. aastate alul aktiivset harjutamist alustanud vägilasest sai eestlaste teerajaja nüüdisaegse spordi juurde, rahvusliku eneseteadvuse tõstja ning üks esimesi atleete, kes koges ka ise rahvusvahelises spordiilmas märkimisväärset edu. Ta püstitas tõstmisrekordeid, tõusis maadlejana maailma tippu, võitis terve rea olulisi turniire ning küündis Kreeka-Rooma maadluses elukutseliste maailmameistritiitlini.
Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Ka suurima kuulsuse päevil tihedasti Eestis esinenud jõumees täiendas oma ülesastumisi harivate sõnavõttudega, rõhutades tervislike eluviiside kasulikkust ja andes juhiseid treeningutega alustamiseks. Temast tuli siinse publiku lemmik, kangelane, kes oli eeskujuks paljudele Eesti ja muu maailma spordisuurustele.
Näiteks olevat just Lurichi maadluse nägemisest Helsingis oma spordipisiku saanud soomlaste esimene olümpiavõitja, maadleja Verner Weckman. 1932. aastal levis Eesti lehtedes aga kulutulena uudis, et Hollywoodis olevat ettevalmistamisel koguni mängufilm Lurichi elust, kusjuures nimikangelast pidi seal mängima hakkama 1932. aasta Los Angelese olümpiavõitja maadluses, rootslane Ivar Johansson. Milline oli selle projekti edasine saatus, pole siiski teada.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)