/nginx/o/2021/04/30/13754719t1hd12f.png)
On vana tõde, et kunagi ei tea, kuidas mõni halb asi millekski hea võib olla. Tosin päeva tagasi lahvatanud möllus jalgpalli Superliiga loomise ümber oli selge vastus olemas. Iga kõva skandaal lööb õhu puhta(ma)ks. Superliiga afäär lõi kohe väga puhtaks ja liitis ühiskonda.
Superliigat luua üritanud revolutsionäärid eesotsas Madridi Reali ja Torino Juventuse presidentide Florentino Perezi ja Andrea Agnelliga avastasid ühtäkki, et peale suure raha lubajate neid keegi teine ei toetagi. Superliigaga ei jäänud võitlema Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) – kes kujunenuks suurimaks kaotajaks – üksi. Superliiga vastu astusid välja kõik võimalikud jalgpalliga seotud isikud ja organisatsioonid: maailma jalgpalliliit (FIFA), rahvuslikud alaliidud, teised klubid, treenerid, mängijad, ning eriti kõva survegrupina fännid. Aga pärast väikest seedimist ka esimesed Superliigaga seotud klubide treenerid ning – kui ürituse läbikukkumine juba üsna ilmne oli – mängijad.
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)
/nginx/o/2021/04/30/13754721t1h4e1c.jpg)