Statistikapomm ⟩ Karl Toom viskas valiksarjas enam kui veerand Eesti väravatest

Karl Toom. Foto: Karli Saul/EKL

Eesti käsipallikoondis lõpetas 2022. aasta EM-valikturniiri alagrupi neljanda kohaga, jäädes finaalturniiri ukse taha. Koos eelvalikmängudega mängis Eesti EM-tsüklis kaheksa kohtumist, millest võitis kolm ja kaotas viis. Ise visati 210 ja endale lubati visata 227 väravat.

Kaheksas kohtumises mängis Eesti eest kaasa 29 pallurit, neist kuus – Rasmus Ots, Karl Toom, Armi Pärt, Martin Johannson, Kristo Voika ja Kaspar Lees – tegid kaasa kõigis kohtumistes. Põhivalikturniiril ehk alagrupimängudes osalesid kõigis kuues mängus veel ka Marius Aleksejev, Henri Hiiend, Mathias Rebane ja Markus Viitkar.

Et kellegi panust ei saa alahinnata, olgu toodud ka ülejäänud 19 mängijat: Eston Varusk, Armis Priskus, Jürgen Lepasson, Andris Celminš, Alfred Timmo, Ott Varik, Karl Roosna, Martin Grištšuk, Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Ülljo Pihus, Robin Oberg, Vahur Oolup, Tõnis Kase, Otto Karl Kont, Kristjan Muuga, Jürgen Rooba, Henri Sillaste ja Hendrik Varul. Viimased kolm mängisid ainult eelvalikmängudes Luksemburgi vastu.

210 visatud väravast enam kui veerand jäi meie ülekaalukalt parima snaipri Karl Toomi arvele, kes tabas 53 korda. Järgnesid Kaspar Lees 24, Armi Pärt 18, Dener Jaanimaa 17, Mait Patrail 16 ja Jürgen Rooba 14 väravaga. Käe sai valgeks 20 koondislast.

Ühe mängu skoorirekord jäi samuti Karl Toomi nimele, kes viskas võõrsil Austria vastu 11 väravat, ehkki Euroopa Käsipalliliit näppas temalt ametlikus protokollis ühe tabamuse ning pole seda hoolimata videotõestusest tagastanud.

Kõige laiemal rindel skooriti kodumängus Luksemburgi vastu, kui värava sai kirja 11 mängijat. Alagrupiturniiril viskas kümme pallurit vähemalt ühe värava kodumängus Saksamaaga.

EM-finaalturniir mängitakse 2022. aasta jaanuaris Ungaris ja Slovakkias. Lisaks korraldajamaadele ning eelmise EM-i kahele paremale Hispaaniale ja Horvaatiale pääsesid 24 tugevama hulka Serbia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Tšehhi, Portugal, Island, Sloveenia, Holland, Norra, Valgevene, Taani, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Austria, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Poola, Leedu ning Ukraina.

Valikturniiri läbisid täiseduga vaid meie alagrupis võidutsenud Saksamaa ja 8. valikgrupi esikohal lõpetanud Rootsi. Kaotuseta jäid ka vastavalt 1. ja 3. alagrupi 11 ning 10 punktiga võitnud Serbia ja Venemaa.

Valiksarja alagrupiturniiri parim snaiper oli Mait Patraili klubikaaslane Andy Schmid, kes pommitas napilt finaalturniiri ukse taha jäänud Šveitsi kasuks 55 väravat. Hollandlane Kay Smits sai kirja 48 tabamust ja esikolmikusse mahtus ka Karl Toom. Järgnesid Max Granlund (Soome) 40, Nikita Vailupov (Valgevene) 39 ja Jure Dolenec (Sloveenia) 35 väravaga.

Eesti esinemine alagrupiturniiril oli aga piisav, et vältida järgmises EM-tsüklis eelvalikturniiri. Sealt peavad 2024. aasta EM-i valiksarja alustama alagrupis neljanda koha saanutest Belgia, Soome, Türgi ning alles mullu EM-finaalturniiril osalenud Läti. Kui kolm esimesena mainitut jäid punktita, siis kaks silma kogunute hulgas edestasid Fääri saared, Eesti ja Iisrael meie lõunanaabreid tänu paremale väravate vahele.

Läbi ajaloo on Eesti koondis nüüd MM- ja EM-valiksarjades pidanud 144 ametlikku kohtumist, millest võitnud 45, viigistanud 12 ja kaotanud 87.

Enim on tiitlivõistluste valikmängudes kaasa teinud järgmised pallurid: Marius Aleksejev 71, Martin Johannson ja Kristjan Muuga 68, Mait Patrail 62, Marius Lepp 58, Dener Jaanimaa ja Jaan Kauge 55 ning Indrek Lillsoo 52 korda.

Väravaküttide seas on kaks meest kaugel ees. MM- ja EM-valikmängudes on Mait Patrailil kirjas 348 ja Dener Jaanimaal 217 väravat. Järgnevad Riho-Bruno Bramanis 156, Mikk Pinnonen ja Jürgen Rooba 146 ning Martin Johannson ja Risto Lepp 144 tabamusega.