Kas Eestis on profinaiskonna loomine võimalik? Flora üritab, ajaloost on eeskujusid

Vahepeal välismaal mänginud Lisette Tammik esindab sel hooajal taas FC Florat. Foto: FC Flora

Eelmisel kuul teatas valitsev Eesti meister FC Flora, et koondislasest Lisette Tammikust sai esimene tasustatud naisjalgpallur klubi ajaloos ning ühtlasi soovitakse liikuda profinaiskonna loomise poole. Kui palju on iseseisvas Eestis üldse olnud professionaalseid naiste pallimänguvõistkondi?

Nõukogude Liidus oli riigi eksisteerimise viimasel paarikümnel aastal naiste jalgpall keelatud ning sellega alustati Eestis veidi enam kui 30 aastat tagasi täiesti nullist. Kiirelt kandus raskus­kese Pärnusse, mis Jüri Saare vedamisel valitses pikka aega. Saar meenutas, et eestlaste puhul tõelistest proffidest rääkida ei saanud. Küll oli selge, et tasustada tuli üksikuid siia kutsutud välismängijaid.

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel lõid eestlannad kaasa nii korv-, võrk- kui ka käsipallis. Tugevaim oli korvpalli positsioon, Tartu Ülikooli naiskonnast sirgus eelmise sajandi keskpaigas ka tiitlivõistluste medalivõitjaid.