Saagem tuttavaks: nemad on Eesti võrkpalliklubide olulisimad taustajõud!
/nginx/o/2018/11/23/11595689t1h1506.jpg)
Paar nädalat tagasi Saaremaal lõppakordi saanud võrkpalli Credit24 Meistriliiga põnevad kohtumised tõestasid taaskord, et Eesti on suur võrkpallimaa. Võrkpall on meeskonnamäng, mille taustal on hulk inimesi, kes jäävad kulisside taha. Küsisime klubidelt, kes on nende olulisimad taustajõud?
Liiga võitjaks kroonitud Tallinna Selver tunnustab klubi suurima taustajõuna Valdis Radionenkovit. Meest, kes sündinud küll Eestis, aga veetnud hulga aastaid Venemaa esiliigas võrkpalli mängides. Ta on viimased kaks hooaega aidanud Tallinna Selverit treeningutel ja nagu ta ise ütleb, meenutab tema roll meeskonna juures justkui praktikandi oma, kelle sooviks on õppida treeneriks olemist.
/nginx/o/2020/06/10/13145698t1h79b2.jpg)
Seda saab ta teha oma ala parimate kõrvalt, sest saab jälgida Rainer Vassiljevi ja Andres Toobali tegutsemist. «Treener ei tegele ainult kehalise ettevalmistuse või strateegiate välja mõtlemisega, vaid tema roll on kogu meeskonda koos hoida ja see üheskoos toimima panna,» arutleb Radionenkov. «See on suur au ja võimalus näha, kuidas Tallinna Selveri treenerid seda teevad.»
Radionenkovi sõnul on viimased kaks aastat olnud väga rasked ja mitte ainult sportlastele. Balti liiga lõppenud hooaega iseloomustab ta põneva trillerina. «Kuigi saime hooaega alustada pealtvaatajatega, lõppes see peagi ja olukord on keeruline. Mängijad tahavad publikult saada emotsiooni ja rasketel, murrangulistel hetkedel on sellest palju kasu,» arutleb Selveri suurim taustajõud.
Ta tunneb rõõmu, et on õnnestunud näha võrkpalli erinevaid koolkondi. «Euroopa ja Venemaa võrkpallil on suur erinevus. Kuidas treenida ja mängijatega toime tulla. Ma olen väga õnnelik, et olen näinud, mismoodi võrkpalli erinevates riikides maailmas mängitakse. Täna rõõmustan selle üle, et saan Raineri meeskonnas olla.»
Saaremaa abiline Raul
Credit24 liigas hõbemedali teeninud Saaremaa võrkpalliklubi suurim taustajõud on Raul Kivimaa. Mees, kellele võrkpall väga meeldib ja kes jõudis klubi juurde tänu sõpradele. «Meil on üliäge fännklubi, inimeste kogukond, kes hoolivad võrkpallist väga. Koroona lõi selle küll mõnevõrra sassi. Ääretult kurb on selle üle ja see pole ju üksnes spordiga seotud keeruline olukord, mille tunnistajaks oleme, vaid laiemalt,» ütleb ta.
/nginx/o/2020/12/20/13539197t1hf80b.jpg)
«Praegu ei pääse kuskile. Enne, kui piirid kinni pandi, käisime võimalusel alati mängudel kaasas. Kui oli vaja, organiseeriti buss või sõideti autodega,» räägib Kivimaa. Ta ütleb, et on inimene, kellele võrkpall väga meeldib ja kui Saaremaa võrkpalliklubil on ükskõik, mida vaja teha, siis ta alati läheb ja aitab. On selleks põrandakattete maha panek, millegi sättimine või üles panemine. «Tegelikult on väga palju tööd, mida televaataja ei näe, kui mängu vaatab, aga mida on vaja teha. Kui saan, siis loomulikult aitan.»
Kivimaa jõudis klubi taustajõu staatusesse juba esimesel hooajal. «Nii kihvt oli ja jäingi. Võrkpall on super mäng. Endistel aegadel, kui piirid veel lahti olid, käisime Saaremaa fännidega Prantsusmaal, Hispaanias ja Iisraelis mänge vaatamas. 20-30 inimest tuli alati kaasa,» loetleb mees kohti, kus spordisõpradena võistkonnaga kaasas on käidud.
Naine, kes püüab hetked pildile
Tartu Bigbank nimetab oma suurima taustajõuna Riina Valsi. Naise, kes on pärit Tallinnast ja tegelenud aktiivselt kergejõustikuga. «Kui see eluetapp lõppes, kolisin Tartusse. Kuna mu elukaaslane on võistkonnaga seotud, hakkasin Tartu mänge vaatamas käima, kuigi ma ise pole kunagi mänginud,» jutustab Valsi teekonnast võrkpalli juurde.
Ta on võistkonna fotograaf, kes püüab kaadrisse hetked, mida hiljem meenutada. Valsi on sportliku taustaga, ent võrkpall oli temast enne Tartusse jõudmist mööda läinud. «Ühel hetkel tundsin, et ei taha mänge enam pelgalt vaadata, vaid tahaksin midagi teha ja emotsiooni.»
Fotograafia juurde jõudis Valsi 2016. aastal lapsega kodus olles, kui ta ei käinud tööl ja oli vaba aega: «Mul oli vaja väljundit ja otsisin justkui mingit kohta. Mulle meeldib eesmägini jõuda. Niimoodi hakkasingi fotograafidelt uurima, kes mulle õpetussõnu ja soovitusi jagasid ning olen tasapisi arenenud.» Valsi ütleb, et ta ei tegutse elukutselise fotograafina ja eelistab spordi pildistamist, kuna see on talle hingelähedane. «Olen läbi ja lõhki spordiinimene,» tunnistab fotograaf.
Kui palju aega jääb kaamerasilma tagant mängule kaasa elada, oleneb Valsi sõnul sellest, kas on tegemist näiteks finaalturniiri või reamänguga. «Ma võtan seal ka endale eesmärgi teha järjest pilte olukordadest, millest kokku tuleb lugu. Kui on emotsionaalne mäng, püüan emotsioone ja hetki. Punkte ma väga ei jälgi, kui on pingeline mäng.»
TalTech/Tradehouse’i taustajõud on Avo Kivimaa. Mees, kes ise enda rolli tähtsuse juures jääb tagasihoidlikuks. «Sattusin võrkpalli juurde pigem juhuse kaudu. Süüdi on selles võrkpallis ja enamasti spordis üldse toimetavad normaalsed inimesed, kellega on rõõm koostööd teha,» kirjeldab ta.
«Võrkpall meeldib ka sellepärast, et tegemist on meeskonnatööga. Ühest staarist platsil ei piisa. Leian, et ettevõtete juhtidel on treeneritelt paljugi õppida, kuidas kogu meeskonda arendada, motiveerida ja eesmärkideni jõuda,» selgitab Kivimaa.
Hoiab sidet võrkpalliga
Pärnu Võrkpalliklubi taustajõud on Jaanus Nõmmsalu. Mees, kes aastaid ise tippvõrkpallurina spordipublikut nii Eestis kui ka välismaal rõõmustas ja täna end tagasihoidlikult võistkonna abimeheks nimetab. «Teen seda vastavalt oma võimalustele, oskustele ja ajaressursile,» ütleb Nõmmsalu. «Aitan klubil mängijate ja toetajatega läbi rääkida. Proovin leida toetajaid ja tüütan inimesi selle jutuga. Abimees on selline targutaja,» viskab Nõmmsalu talle omasel kombel nalja.
«Kuna ma enam ju ise ei mängi, pelgan, et kui ma selle kontakti läbi lõikan, jään võrkpallist väga kaugele. See hoiabki mind võrkpalli juures,» tunnistab endine koondislane, «täna ei ole see minu põhitöö. Vahel kohe tuleb energia ja vajadus abimehe tööd teha. See hoiab minu jaoks sidet.»
Nõmmsalu sõnul oleme Eestis kui 1,3 miljoni elanikuga regioon, kus on viis võistkonda. Samal ajal on mõnes teises regioonis selle arvu inimeste kohta üks võistkond, kelle eelarve on sama suur kui meie kõigi võistkondade oma kokku. «Kahjuks sõltub võistkonna tase 99 protsenti rahakotist,» tõdeb ta.
Tänavuse Credit24 Meistriliiga tase oli Nõmmsalu arvates väga võistluslik. «Tartu, Selver ja Saaremaa olid grammi võrra ees. Pärnu VK oli kui Ott Tänak Horvaatia rallil, grammi võrra teistest tagapool,» arutleb ta. Samas ei ole endise mängumehe arvates üldine Eesti võrkpallitase viis aasta jooksul väga palju muutunud. «Viie aastaga ei lähe veel keegi ilusamaks ega paremaks.»
Nõmmsalu kiidab kõiki toetajaid, kes on võrkpallile õla alla pannud: «Võtan kõigi Pärnu sponsorite ees mütsi maha. Iga spordiklubiga seotud inimene, kes rahaga on pidanud tegelema, teab mis tunne see on, kui peab minema toetajaid otsima. Meie ümber on palju neid, kes võtavad võrkpalli hingega. Suur aitäh, et aitate!»
Nõmmsalu mängis ise viimati võrkpalli umbes viis aastat tagasi: «Ühe korra olen selle aja jooksul vist oma hoovi peal palli kätte võtnud.» Täna on ta võrkpalli hoopis korvpalli vastu vahetanud. «Seda saab vähemalt mängida jalad maas,» lisab ta humoorikalt.
Credit24 kui Eesti võrkpalli suursponsori esindaja Annika Parmu sõnul on oluline märgata inimesi, kes seisavad spordi ja sportlaste selja taga. «Enamasti pälvivad sportlased tuntuse ja tunnustuse, kuid neid on teekonnal tippu toetanud spordisõbrad, kes jäävad sageli varju. Meie soov on kutsuda avalikkust nende panust tähele panema ja tänama neid selle eest, mida on nad Eesti spordi ja spordiloo heaks teinud,» ütles Parm.